Tänane praktika möödus väga kiiresti. Kui me alguses olime oma tunnitöö suhtes skeptilised, et kas äkki on liiga rasked ülesanded või aega jääb väheks. Siis tunni alguses tekkis juba selline mulje, et meie koostatud tunnikava on liiga lihtne nende õpilaste jaoks. Õpilased on väga taibukad ning arvasid kõik meie pildid ära ilma, et me oleksime pidanud andma neile suunavaid vihjeid. Tegelased tunti kohe ära aga mõne tegelase nimi ei olnud lastele meelde jäänud (nt "Kaunitar ja Koletis" printsess Bella). See muidugi ei olnudki meie eesmärgiks, et kas lapsed teavad tegelaste nimesid aga ma huvi pärast ikkagi küsisin.
Kui hakkasime põhiosa poole suunduma, lasime lastel enne lugeda teksti iseseisvalt läbi ning peale seda tegime ahellugemist (iga laps loeb ühe lause). See läks väga hõlpsasti ning aitas lastel kinnitada eelnevalt loetud materjali. Kui üheskoos peatükk läbi loetud oli, jagasin ma lastele meie enda koostatud töölehed, millel oli siis neli ülesannet peal. Mind hämmastas see, et lapsed said ilma raamatuta imehästi ülesannetega hakkama (esimene ülesanne oli tõesed ja väärad laused ning seal oli paar lauset mida isegi meie pidime piiluma). Lastele ei tekitanud need probleeme ning vigu väga ei olnudki. Ülesanded lahendati päris kiiresti aga õnneks ajapuudust meil ei tekkinud ning tund sai ilusti sisustatud. Umbes kaks minutit jäi tunni lõpuni ja siis seda aega said lapsed sisustada muinasjutu tegelaste joonistamisega.
Ma arvan, et kindlasti tuli meile kasuks see, et lapsed olid meie tunniteemast huvitatud - tegemist oli ju siiski muinasjuttudega! Ka meie töölehed olid lastele põnevad, sest päris palju saadi oma arvamust avaldada. Kindlasti aitas ahellugemine ja sellele eelnev individuaalne lugemine, sest tänu sellele protsessile jäid ka kõige pisemad detailid lastele meelde ning aitas neil töölehte kiirelt lahendada. Muidugi aitas veel ka see, et meil on klassiga juba suhteliselt tuntav side tekkinud. Meie tunneme end hästi ja nemad tunnevad end hästi. Nad teavad, et ei tohi klassikaaslasi segada ning seda on näha, et meid oodatakse klassi ette õpetama.
Tänu tunni eelsele jutuajamisele õpetajaga, saime me teada, et õpilastele meeldib ahellugemine. Selle saime me kohe siis lisatud oma tunnikavasse ning tõesti, see oli hea, et me selle sinna lisasime. Õpetajast on alati kasu, temalt saab tulevikuks iga kord mingeid häid nippe ja ideid.
Riinega tunni läbiviimine sujus meil hästi. Meil on väga hea klapp ja alati täiendame üksteist, kui vaja (viimasel ajal juhtub seda väga vähe). Me mõlemad oleme väga terased ning alati aitame neid, kes abi vajavad. Ka suudame me klassis korda hoida, lapsed reageerivad kohe kui näpu suule asetan või mõne indiviidi lauanurgale koputan.
Ma panin tähele, et me küsisime Riinega alati kõige aktiivsemaid õpilasi. Kui me nägime kätemerd, siis kohe pöördusime nende kõige agaramate vastajate poole. Me saime sellest alles hiljem aru, et tegelikult me peame vaatama kõiki õpilasi. Eriti neid, kes just ei taha vastata, sest me peame ju kaasama kogu klassi tunnitöösse. Õnneks said ikka kõik õpilased vastata aga mõni laps sai lihtsalt rohkem kordi vastata. Seda siis tuleb teine kord meeles hoida. Muidugi töölehe vormistust tuleb ka vaadata. Me seekord hoidsime lihtsalt paberi pealt kokku ja sellepärast jäi näiteks välja mis klassile see tööleht on ning koht, kuhu nime tuleb kirjutada. Muidu õpetaja ütles, et silmale oli hea lugeda ja kõik oli ilusasti vormistatud (va siis need kaks asja, mis ma mainisin).
Ja muidugi ikka ja jälle peame me vältima KAS küsimusi. Eks see tuleb kõik kogemusega ning iga korraga jääb neid küsimusi vähemaks aga praegu veel mõni kas küsimus lipsab huulilt. See on vist üldse kõige raskem harjumus, mis kõikidel noortel õpetajatel on.
Kui keegi soovib meie tunnikava enda tunnis kasutada, siis soovitan neil lastel lasta tutvuda töölehtedega iseseisvalt ning vajadusel seletada ise üle mida teha tuleb. Kindlasti vajadusel ka töölehe vormistust muuta ning võib-olla isegi mõne ülesande juurde mõelda. Kui neid pilte tunni häälestamiseks kasutada, siis võib julgelt raskemaid pilte valida. Tõesti, meie üllatuseks need pildid arvati nii kiiresti ära, et neid oleks võinud olla kaks korda rohkem, et meie planeeritud aja (häälestamiseks) täis saaksime.
Muidu oli kogu tund väga tore ning uudne. Kui varem oleme me teinud loovülesandeid siis seekord saime me teha tööd töölehtedega ning nende kontrollimisega. Kuulsime ka lapsi lugemas ning tajusime ära need agaramad vastajad ning need, kes väga palju kaasa ei taha rääkida.
Analüüs põhjalik ning tulevikus osas olete kindlasti julgemad ja enesekindlamad ning eks ajaga tekivad ka need võtted ja oskused, mis tegevõpetajatel juba olemas. Praegune praktika jääb selleks liiga lühikeseks ning tööle minnes õige õppimine alles algab :)
VastaKustuta