E-õpe: animatsioon

Minu animatsiooni võite leida siit!

Tegin selle animatsiooni, sest praegu pimedatel aegadel on vajalik, et sa oleksid liigeldes nähtav. Eriti tuleb seda rääkida noorematele lastele, sest mõnikord võivad nad liigeldes oma ülesanded ära unustada (teed ületades ei jookse, tuleb vaadata teed, enne kui ületad jne).
Minu animatsiooni saab kasutada just pimedamatel aastaaegadel. See aitaks lastele meelde tuletada, kui oluline on helkuri olemasolu ning kuidas liikluses käituda. Sellest teemast saab rääkida eesti keeles, inglise keeles (vanemate õpilastega), looduses/inimese õpetuses. Lapsed saavad näiteks kirjutada jutukese "Mina kui ohutu liikleja". Kinldasti tuleb lastega ka teha tabeli: mida liikluses vältida ning kuidas tuleks käituda. Võib selle teema üldse tuua kokku ohtlike olukordadega ning kuidas neid vältida (tulekahju, mingi avarii, hädaabi numbrid, kuidas toime tulla jne). Kuna koolidel on tavaliselt õppepäevad, kuidas tulekahju korral käituda, evakueerimine jne, siis sellise ohutuse teema saab ka samal päeval ette võtta (kasutada ära seda poolikut tundi).

Eesmärgid:  
Õpilane oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda
Õpilane suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada.

Õpilane oskab ohutult liigelda (teab kummal pool teed peab käima, kui on maanteel; helkur; vasakule-paremale vaatamine enne ülekäiguraja ületamist). 

Õpilane suudab oma arvamust avaldada ning argumenteerida. 

Pädevused: 

Kindlasti toetab see sotsiaalset pädevust, õpilane oskab osutada vajaduse korral abi ning helistada hädaabisse, räägib ka teistele kuidas liigelda ohutult ning helkuri olemasolust. Enesemäärtatluspädevust - laps oskab ohutult liigelda ning on liikuses vastutustundlik, teab reegleid ning kannab helkurit. Suhtluspädevust - õpilane suudab klassis kaasa rääkida ning enda seisukohti avaldada, kuulab oma klassikaaslaste arvamusi ilma, et vahele segaks ning vajadusel ka argumenteerida.  Õpipädevust - laps oskab teha vahet heal ja halval liiklejal, kuidas ei tohi teed ületada jne. Laps oskab probleemi lahendada ning analüüsib oma teadmisi ning alati täiendab neid. 

Väärtuspädevust - laps hoolib oma lähedastest ning mõistab kui oluline on liigelda ohutult.

Praktikapäeva analüüs V

Tänane praktika möödus väga kiiresti. Kui me alguses olime oma tunnitöö suhtes skeptilised, et kas äkki on liiga rasked ülesanded või aega jääb väheks. Siis tunni alguses tekkis juba selline mulje, et meie koostatud tunnikava on liiga lihtne nende õpilaste jaoks. Õpilased on väga taibukad ning arvasid kõik meie pildid ära ilma, et me oleksime pidanud andma neile suunavaid vihjeid. Tegelased tunti kohe ära aga mõne tegelase nimi ei olnud lastele meelde jäänud (nt "Kaunitar ja Koletis" printsess Bella). See muidugi ei olnudki meie eesmärgiks, et kas lapsed teavad tegelaste nimesid aga ma huvi pärast ikkagi küsisin.
Kui hakkasime põhiosa poole suunduma, lasime lastel enne lugeda teksti iseseisvalt läbi ning peale seda tegime ahellugemist (iga laps loeb ühe lause). See läks väga hõlpsasti ning aitas lastel kinnitada eelnevalt loetud materjali. Kui üheskoos peatükk läbi loetud oli, jagasin ma lastele meie enda koostatud töölehed, millel oli siis neli ülesannet peal. Mind hämmastas see, et lapsed said ilma raamatuta imehästi ülesannetega hakkama (esimene ülesanne oli tõesed ja väärad laused ning seal oli paar lauset mida isegi meie pidime piiluma). Lastele ei tekitanud need probleeme ning vigu väga ei olnudki. Ülesanded lahendati päris kiiresti aga õnneks ajapuudust meil ei tekkinud ning tund sai ilusti sisustatud. Umbes kaks minutit jäi tunni lõpuni ja siis seda aega said lapsed sisustada muinasjutu tegelaste joonistamisega.
Ma arvan, et kindlasti tuli meile kasuks see, et lapsed olid meie tunniteemast huvitatud - tegemist oli ju siiski muinasjuttudega! Ka meie töölehed olid lastele põnevad, sest päris palju saadi oma arvamust avaldada. Kindlasti aitas ahellugemine ja sellele eelnev individuaalne lugemine, sest tänu sellele protsessile jäid ka kõige pisemad detailid lastele meelde ning aitas neil töölehte kiirelt lahendada. Muidugi aitas veel ka see, et meil on klassiga juba suhteliselt tuntav side tekkinud. Meie tunneme end hästi ja nemad tunnevad end hästi. Nad teavad, et ei tohi klassikaaslasi segada ning seda on näha, et meid oodatakse klassi ette õpetama.
Tänu tunni eelsele jutuajamisele õpetajaga, saime me teada, et õpilastele meeldib ahellugemine. Selle saime me kohe siis lisatud oma tunnikavasse ning tõesti, see oli hea, et me selle sinna lisasime. Õpetajast on alati kasu, temalt saab tulevikuks iga kord mingeid häid nippe ja ideid.
Riinega tunni läbiviimine sujus meil hästi. Meil on väga hea klapp ja alati täiendame üksteist, kui vaja (viimasel ajal juhtub seda väga vähe). Me mõlemad oleme väga terased ning alati aitame neid, kes abi vajavad. Ka suudame me klassis korda hoida, lapsed reageerivad kohe kui näpu suule asetan või mõne indiviidi lauanurgale koputan.
Ma panin tähele, et me küsisime Riinega alati kõige aktiivsemaid õpilasi. Kui me nägime kätemerd, siis kohe pöördusime nende kõige agaramate vastajate poole. Me saime sellest alles hiljem aru, et tegelikult me peame vaatama kõiki õpilasi. Eriti neid, kes just ei taha vastata, sest me peame ju kaasama kogu klassi tunnitöösse. Õnneks said ikka kõik õpilased vastata aga mõni laps sai lihtsalt rohkem kordi vastata. Seda siis tuleb teine kord meeles hoida. Muidugi töölehe vormistust tuleb ka vaadata. Me seekord hoidsime lihtsalt paberi pealt kokku ja sellepärast jäi näiteks välja mis klassile see tööleht on ning koht, kuhu nime tuleb kirjutada. Muidu õpetaja ütles, et silmale oli hea lugeda ja kõik oli ilusasti vormistatud (va siis need kaks asja, mis ma mainisin).
Ja muidugi ikka ja jälle peame me vältima KAS küsimusi. Eks see tuleb kõik kogemusega ning iga korraga jääb neid küsimusi vähemaks aga praegu veel mõni kas küsimus lipsab huulilt. See on vist üldse kõige raskem harjumus, mis kõikidel noortel õpetajatel on.

Kui keegi soovib meie tunnikava enda tunnis kasutada, siis soovitan neil lastel lasta tutvuda töölehtedega iseseisvalt ning vajadusel seletada ise üle mida teha tuleb. Kindlasti vajadusel ka töölehe vormistust muuta ning võib-olla isegi mõne ülesande juurde mõelda. Kui neid pilte tunni häälestamiseks kasutada, siis võib julgelt raskemaid pilte valida. Tõesti, meie üllatuseks need pildid arvati nii kiiresti ära, et neid oleks võinud olla kaks korda rohkem, et meie planeeritud aja (häälestamiseks) täis saaksime.

Muidu oli kogu tund väga tore ning uudne. Kui varem oleme me teinud loovülesandeid siis seekord saime me teha tööd töölehtedega ning nende kontrollimisega. Kuulsime ka lapsi lugemas ning tajusime ära need agaramad vastajad ning need, kes väga palju kaasa ei taha rääkida.

V praktikapäev - tunnikava

Aine: eesti keel

Tunni teema: Muinasjutud
Tegevuse eesmärk: Arendada laste kuulamis-, tähelepanu- ja teksti mõistmise oskust. Tutvustada lastele erinevaid muinasjutte.
ITK vahendid: arvuti, projektor

Tegevuse põhjendus: Kasutamine muinasjuttu „Printsess Herneteral“ ning teeme neile selle põhjal töölehe. Sellega areneb nende kuulamis- ning teksti mõistmise oskus. Õpilased peavad kaasõpilast kuulama ning hiljem töölehte täitma rakendades tekstist saadud kui ka varasemaid teadmisi.Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Juhatame tunni sisse erinevate muinasjuttude tegelaste piltidega. Lapsed peavad ära arvama kes on antud tegelane keda nad pildil näevad ning millisest muinasjutust on ta pärit.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Juhatame tunni sisse erinevate muinasjuttude tegelaste piltidega. Lapsed peavad ära arvama kes on antud tegelane keda nad pildil näevad ning millisest muinasjutust on ta pärit.
Kui õpilased jäävad hätta, siis hakkame neile vihjeid andma, et nad ise jõuaksid õige vastuseni. Õpilased vastavad kätt tõstes. Viimaseks tegelaseks jääb mõni printsess, mis on seotud meie tunni teemaga ja muinasjutuga mida hakkame käsitlema.

Alustame põhiülesannet jutu lugemisega õpikust lk 48-49, muinasjutt nimega „Printsess Herneteral“. Iga õpilane, kellel me palume lugeda, loeb ühe lõigu tekstist kõva häälega ette. Seejärel anname lastele enda koostatud töölehed, kus lapsed peavad täitma 4 erinevat ülesannet (20 min). Millest kaks on otseselt seotud õpikust loetud muinasjutuga ning teised kaks puudutavad üldiselt muinasjutte ja selle tegelasi. Kahe esimese harjutusega näeme, kuidas lastele lugu meelde jäi ning kas loeti tähelepanelikult. Teised kaks harjutust aitavad lastele meelde tuletada erinevaid muinasjutte ning sellega ka näeme, kas lapsed on üldse nendest muinasjuttudest teadlikud, kui ei ole siis räägime neile nendest lähemalt.
Kui kõigil on harjutused valmis (kes saavad varem valmis joonistavad teisele poole lehekülge pildi „Printsess Herneteral“ muinasjutust) hakkame kontrollima koos töölehte. Õpilane loeb vastuse ette, teised parandavad vale vastuse puhul. Vastamine toimub koha pealt ning kõik küsimused arutame lastega koos üle.

Töölehed saab alla laadida SIIT

Tunnitöö 10.11

1) Mis mängu oma rühmaga tegite interaktiivsel laual ja mis mängu LearningAppsiga!
LearningApps: tegime loodusōpetuse tunniks App'i, kus tuleb paigutada elusolendid vastavalt gruppidesse (kahepaiksed, roomajad, imetajad, kalad).
Interaktiivne laud: tegime matemaatika tunniks App'i, kus tuleb autod panna tehete vastustest lähtuvalt järjekorda (väiksemast arvust suuremani).


2) Lühike mängu kirjeldus ning mis oli mängude tegemise juures kõige keerulisem, mis üllatas, mis oli kõige raskem?
LearningApps: ōpilaste ülesanne on paigutada loomad vastavalt gruppidesse (kahepaiksed, roomajad, imetajad, kalad). Igasse gruppi kuulub 3 looma. Kōige keerulisem oli ülesanne kohandada RŌK'iga, kuna otseselt ükski pädevus väga konkreetselt meie ülesandega kokku ei läinud. Meid üllatas see, et ülesandeid on lihtne ning kiire teha. Samuti üllatas meid see, et üldse selline keskkond on olemas, kus saab sellised ülesandeid ise teha. Kōige raskem oli koostada ülesanne, leida pildid ja ōige teostamisviis.
Interaktiivne laud: õpilaste ülesanne on paigutada autodel olevate tehete vastused ōigesse järjekorda (alustades väikseimast). Arvutusi on kokku 10. Kōige raskem oli mäng tōlkida sobivasse eesti keelde. Samuti tekitas raskusi üldse aru saada, mida me täpselt loome, kui enne mängu ei olnud näinud. Meie gruppi üllatas see, et interaktiivse laua programmid on ainult inglisekeelsed, seega, et saada eestikeelseid mänge, siis tuleb neid ise teha. Arvutis ei tulnud mäng välja küll aga laua taga tuli, jee!

3) Kuidas on mängud seotud RÕKiga? Milliseid pädevusi mängud toetavad? Vähemalt 5 pädevust.
LearningApps: ōpilane tunneb loomariiki, teab oma tugevusi ja nōrkusi, oskab kasutada erinevaid Appe ja programme ōppimise eesmärgil ning teavet leida internetist, oskab rühmitada elusolendeid nende tunnuste järgi ( nt: kaladel on lōpused).
Pädevused:
1) Oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
2) Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
3) Ōpipädevus - kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
4) Oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
5) Oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid.


Interaktiivne laud: ōpilane harjutab arvutamist, kasutab erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, oskab peast arvutada, oskab arvestada teistega - ei torma laua juures ja annab teistele ka vōimaluse mängida.
Pädevused:
1) Matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
2) Oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
3) Kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
4) Oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
5) Väärtustab matemaatikat ning tunneb rōōmu matemaatikaga tegelemisest.




LearningApps: http://learningapps.org/display?v=p2hvwbmy201
Interaktiivne laud: autode parkimise ülesanne




Koostajad: Triinu Eglit, Liis Kadalipp, Krislyn Kaljula, Riine Hollo.

Praktikapäeva eneseanalüüs IV

Seekord pidime kasutama praktikal animatsiooni. Valisime selleks ühe vanemat sorti vene multika nimega "Jõumeeste puder". Minu meelest läks meil see kord praktikal väga hästi, minuarust oli see isegi kõige õnnestunum praktika. 

Koostasime ka selleks korraks endale tegevuskava, millest oli meil tohutult kasu. Tänu sellele oskame arvestada (ja ka ise läbi teha) kui palju lastel ülesannete täitmiseks aega kulub. Olime üsna põhjalikult ette valmistanud. Taaskord oli meie tegevuskavast kasu. 

Tegevus õnnestus meil väga hästi. Animatsioonid meeldivad lastele väga ning kohe, kui olime teatavaks teinud tunni teema, siis oli klass paksult elevust täis. Me juhatasime tunni sisse nii, et lapsed saaksid võimalikult palju rääkida. Minu üllatuseks lapsed kohe oskasid animatsiooni mõistet seletada - toodi välja kohe, et animatsioon on kas siis joonistatud, nukkudega või plastiliinist tehtud. Küsimustega läks meil natuke nihu (täpsemalt minul), sest ma küsisin "Kas kõik ikka söövad hommikuti putru?" ja siis läks kohe läbisegi karjumine lahti. Ma sain kohe oma veast aru ning palusin lastel käe üles tõsta, kui nad rääkida tahavad. Küsimuste küsimist peab ikka väga põhjalikult läbi mõtlema, enne kui küsid! Kui me ülesande jagasime kätte, siis tekkis lastel palju küsimusi. Kiputi ikka läbisegi küsima aga me ikka meenutasime lastele, et nad tõstaksid käe, kui midagi küsida tahavad. Muidu möödus tunnitöö väga kiiresti ja loominguliselt. Me mõtlesime pikalt, et kas lapsed saavad loo moraalist aru ning kas nad seostavad oma jutukesi näiteks pudru söömisega. Meie õnneks olid lapsed sidunud oma jutu kas siis pudru söömisega või "kui putru ei söö, siis ei ole jõudu ka" jne. Mõni üksik laps oli oma fantaasia maailmas aga me ei pannud seda talle pahaks - see oli omamoodi lähenemine ning klassiõpetaja hiljem rääkis, et sellel õpilasel on parasjagu käsil oma seiklusraamatu kirjutamine. Taaskord me nägime, kui nutikad ja loomingulised on lapsed ning kui me tahvli ette kutsusime neid oma lugusid lugema, siis mõni laps luges nii ilmekalt ja naljakalt, et isegi meie (ja õpetajad) itsitasime. 

Aga suure elevusega, mis tunniteema meil tekitas, kaasnes ka palju lobisemist ja sahkerdamist. Mõndasid poisse pidin mitu korda korrale kutsuma. Me pidime korduvalt ütlema lastele, et "kui tahate küsida, siis palun tõsta käsi ja me ise tuleme teie juurde" või siis "see on individuaalne töö, ära sega oma pinginaabrit". Aga lobisemine käib asja juurde, kui tegemist on suure klassiga (30 õpilast). Samas häirisid tegevust ka mõned kommentaarid, mida muidugi ei saa pahaks panna aga tekitas endal nagu halva tunde sisse. 

Õpetajaga koostöö sujus meil hästi. Nagu ikka ta juhendab ja abistab meid. Meie ideed meeldivad talle ning tema ideed meeldivad meile. Meil on väga hea klapp õpetajaga ning mulle meeldib see, et ta annab meile alati väga põhjaliku tagasiside - mis me hästi tegime, millele me võiksime järgmine kord natuke rohkem tähelepanu pöörata jne. 

Riinega sujub mul koostöö väga hästi. Õpetaja on ka aru saanud, et me oleme head sõbrannad ning ta ise ütles ka, et meil sujub see koostöö väga hästi tahvli ees. Ikka ja alati abistame me üksteist, kui vaja. Üldiselt meil on osad ära jagatud, kes mida teeb. 

Kui ma peaksin veel sellist tunnitööd kunagi tegema, siis ma kindlasti muudaksin oma sõnastust. Nii ülesande teatamisel kui ka küsimuste esitamisel, et vältida siis segadust tekitavaid küsimusi ja liigset müra. Lisaks oleksime võinud rääkida hommikusöögi tähtsusest natukene rohkem, et lapsed ikka saaksid aru, mis selle animatsiooni põhimõte oli ning miks meil üldse hommikusööki vaja on. 

Kui keegi teine tahaks kasutada meie tegevust, siis vajadusel soovitaksin ma sellel õpetajal lastega rääkida natuke animatsioonist (kui pandi pausi peale). "Mis animatsioonis juhtus? Milliseid jutte rääkisid poisid? Mis võiks edasi juhtuda? Kas Mitja hakkab putru sööma?" jne. Muidugi võib ka tundi siduda näiteks kunstiga - lapsed illustreerivad oma juttu. 

Muidu oli tegevus igati asjakohane ning lastele meeldis ka. Töö läks kiiresti ja põnevalt ning laste jutud tulid väga põnevad ja toredad. 

Hindamine: 

Tegevust hindasime sellega, et lasime lastel tulla klassi ette oma jutukest lugema. Samal ajal saime meie kontrollida lapse lause ehitust ning väiksemaid vigu. Vajadusel võib õpetaja võtta ka vihikud ära ning neile hinded panna. Juttudest tuli ka välja see, kuidas lapsed olid aru saanud animatsioonist ning kas oli kasutatud jutu võtmesõnu: pudru söömine, jõud jne. Loomingulist me hinnata ei saa, aga kõik jutud olid tõesti põnevad ja väga lahedalt olid lähenenud sellele, kindlasti sellised ülesanded arendavad lapse loovust. 

Tunnitöö - animafilm

I) Animafilm mida see tähendab? – Teisisõnu multifilm. Joonistustel, nukkudel, piltidel, kollaažidel jne põhinev film.
II) Leidke 3 animafilmi, mida saaks õppetöös kasutada.  a) Millises aines saaks animatsioonifilmi kasutada ja milliste pädevuste arendamiseks? Tuginege RÕKile! Millist osa animatsioonist või kogu filmi!
b) Iga filmi kohta tooge lühike näide! Kolmest näitest vähemalt üks peab olema Eesti animafilmi kohta!

1) „Jõumeeste puder“
Aine: Eesti keel
Antud animatsiooniga saaks õpilastele teha järgneva ülesande: Laseme multifilmil kesta 5.58 minutini ning laseme lastel loole põneva lõpu ise välja mõelda (individuaalne töö). Lisaks saab õpilastele rääkida sellest kui kasulik on hommikusöögi söömine.
Pädevused: Oskab videost leida ja mõista seal sisalduvat teavet ning kasutada seda. Arendab laste loovust. Aitab väärtustada õpilastel söögikordade olulisust.

2) „Jänku-Juss peseb käsi“
Aine: Eesti keel
Antud animatsiooniga saame rääkida õpilastele puhtuse olulisusest, miks see vajalik on ning millal ja miks tuleks käsi pesta. Räägime ka sellest milleks käte pesemine hea on ning mis võib juhtuda kui enda eest mitte hoolitseda. Siin saame tuua arutellu üldise hügieeni (hambad, jalad jne) ning sellest lähemalt rääkida.
Pädevused: Peab lugu hügieenist. Suudab laskuda arutellu. Hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.

3) „Minu sõber vihmavari“
Aine: Eesti keel
Antud lugu võiksime näidata sõbrapäeval (täispikkuses) ning arutleda lastega sõprusest. „Mida tegi peategelane põrsas valesti?“ „Mida üritatakse öelda selle animatsiooniga?“, „Kuidas oleksid käitunud sina 1)elevandina 2)põrsana 3)teiste sõpradena (kõrvaltvaatajad)?“ Edasi räägivad õpilased enda parimatest sõpradest (näidata pilti sõbrast), headest tegudest, mälestustest ja seiklustest (kodus on ettevalmistatud esitlus)
Pädevused: Õpib väärtustama sõprussuhteid. On teistega viisakas, täidab lubadusi, ei naeruväärista inimesi ega kiusa. Oskab arutleda erinevatel teemadel ning arendab esinemisoskust (kui klassi ette tuleb)
 
V) Analüüsige ka ühe vabalt valitud animatsiooni, mis teie rühmakaaslaste tehtud nende küsimuste valguses.
Animatsioon „Plastik“
a) Millises aines kasutada? – Loodusõpetus
b) Millises klassis? – 3. klass
c) Mis teema juures? Mis oleksid need küsimused mida arutaksite? – Tunniteema: „Hoides loodust, säästad ennast!“. Küsimused: „Mis juhtus animatsioonis?“ „Mida tegi animatsioonis olev tegelane valesti?“, „Kuhu tuleb viia taara?“, „Kuidas saad sina aidata kaasa looduse hoidmisele?“
d) Lähtuge RÕKist ning tooge välja, kuidas see animatsioon saaks toetada I kooliastmes taotletavaid pädevusi (paragrahv 4, paragrahv 7) –
Õpilane teab kuidas käituda loodust hoidvalt. Oskab hoida puhtust ja korda oma koduümbruses (ja ka mujal). Oskab videost leida ja mõista seal sisalduvat teavet.

4. praktikapäev - tegevuskava

Aine: eesti keel

Tunni teema: Jutu lõpu kirjutamine animatsiooni põhjal.

Tegevuse eesmärk: Arendada laste kuulamisoskust, tähelepanu ja loovust. Tutvustada lastele vanema aja multikaid. 

ITK vahendid: Arvuti, kõlarid, smart-tahvel

Tegevuse põhjendus: Kasutame animatsiooni "Jõumeeste puder". Me saame teada, kas lapsed tunnevad meie vanemate aegseid multikaid (nt "Gena ja Potsataja"). Ühtlasi arendame laste loovust sellega, et lapsed peavad mõtlema jutule põneva lõpu. Kuna lapsed kirjutavad meile jutu, saame me ka kontrollida laste õigekirja ja lause moodustamist.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Alustame tundi küsimusega "Kas keegi on vaadanud vanaaegseid multikaid?" Eeldame, et vähemalt paar last vastavad jaatavalt. Pöördume nende laste poole, kes vastasid jaatavalt ning uurime lähemalt nende multikate kohta (multika nime). Kui lapsed on ära vastanud mainime enda lemmikud vanaaegsed multikad.
Kirjutame tahvlile animatsiooni pealkirja, millega me tunnis tegelema hakkame. Me valisime välja multifilmi "Jõumeeste puder" ning kohe alguses küsime me lastelt "Millest see multifilm rääkida võiks?" seejärel räägime natuke multifilmi olemusest: mis aastal tehtud on ning mis maa film on. Kogu see osa võtab kokku umbes 10 minutit.
Paneme arvutist multifilmi käima, lapsed näevad seda smart-tahvlilt. Nende ülesandeks on multifilmi vaadata tähelepanelikult. Me laseme multifilmil kesta  kuni 5.58 minutini ning siis paneme selle kinni. Nüüd ütleme lastele, mis on nende tunni ülesanne: kirjutada väike jutuke, millest hakkab jutu peategelane Mitja rääkima (mis juhtus Mitjaga, kui ta putru ei söönud)? Kui lapsed kirjutavad oma jutukesi, käime me mööda klassi ringi ning julgustame lapsi loovad olema.
Kui jutud on valmis, laseme vabatahtlikel oma jutu ette lugeda. Vabatahtlikud tõstavad käed ning meie valime nende hulgast paar tükki välja (olenevalt kui palju aega meil on jäänud). Kui jutud on ette kantud, siis laseme me lastele muinasjutu lõpu. Kui muinasjutt saab läbi küsime lastelt: "Mida te õppisite sellest multifilmist?"

Multifilmi link on siin