Kuidas kasutaksid GPS-i tunnis?

Endomondo app on minu jaoks suhteliselt tavaline ja väga palju kasutatud programm. Olen seda isegi kasutanud eelkõige sporti tehes - see on hea kaks ühes: saad aja, kiiruse ja teekonnapikkuse kohe teada. Küllaga pole ma varem mõelnud, et seda saab ju ka õppetööga seostada.
Kunstis saab teha nii, et ma mõtlen lastele välja mingid kindlad teed (tänava nimetused annan lastele, kust nad läbi peavad käima) ning siis hiljem kui klassi kokku koguneme, saame võrrelda mis kujutised lastel tekkisid. Tegelikult õpetaja isegi ei peaks andma mingeid tänavaid - lastel oleks põnev ise mõelda mingid kujundid välja planeerida enda teekonda.
Seda saab ka kasutada geograafia ja teiste tundide tarbeks ka - teha nö orienteerumine. Sul on antud kindlad punktid, mida sa pead külastama ning igas punktis on ka vastav ülesanne (nt matemaatika mingi lahenduse või loodusõpetuse küsimusega saad järgmise punkti teada). Pärast kui lapsed on valmis, on õpetaja ülesandeks jälgida Endomondo järgi, kas lapsed läbisid kõik punktid.
Kehalises saab seda samamoodi kasutada - jooksed mingi kindla distantsi läbi ning siis esitad õpetajale. Minul gümnaasiumi ajal oli võimalik saada kuuperi testist lahti, kui osalesid nt maijooksul ning sinu jooksuaeg oli üleval.
Endomondot saab kasutada tõesti paljudes erinevates tundides, mida vanemas klassis laps käib, seda rohkem võimalusi tekib.

Kokkuvõte eelpraktika vaatlusest

Minu ja Riine praktika toimus neljal päeval (E-N) Tallinna Reaalkoolis. Me olime igal päeval erineva klassi juures nende tundi vaatlemas. Vastavalt nädalapäevade järjestusele olid meil vaatlemiseks järgnevad klassid: 2.C klass; 1.C klass; 9.C klass; 7.C klass.

Me nägime vägagi erinevaid tunni sissejuhatusi, väiksematel klassidel olid mängulisemad sissejuhatused: näiteks 2.C klassis on suur advendikalender (mille lapsed ise meisterdasid) ning igal hommikul teeb üks laps oma pinginaabriga vastava päeva aknad lahti ning loeb ette, mis on sinna sisse kirjutatud (kas seal on siis mõni luuletus või mõistatus jne). Matemaatikas kasutati jällegi sellist võtet, et laps saab istuma kui ta vastab õpetaja öeldud tehte õigesti. Selline võte paneb lapsi mõtlema ja see on nagu selline äkk ajurünnak, lapsi paneb motiveerima mõtlema mõte, et siis saab ruttu istuma. 1.C klassiõpetajal on jällegi tavaks eesti keele tundi alustada muinasjutu lõigu ette lugemisega. Mul oli seda nii tore jälgida – lapsed kuulasid huviga “Kaunitar ja Koletis” muinasjuttu ning klassis oli haudvaikne. Nooremate õpilaste tunni häälestamiseks tulekski lähenda mänguliselt ja loovalt, see lastele meeldibki. 7.C klassis oli jällegi vene keele tunni alguses kutsutud külaline, kellega siis vesteldi aastaaegadest ja tähtpäevadest, mõistagi vene keelest. Üldiselt väga palju sellist otsest häälestamist polnudki 7. ja 9. klassil, pigem oli selline üldine, et pandi paika kontrolltöö ajad ning räägiti üle eelneva tunni teema.

Kõikides tundides edastati materjal ja teema arusaadavalt. Kui algklassides oli põhjalikum, siis põhikoolis teema varieerus näiteks: 9.C klassi ajaloo õpetaja oli väga huvitava jutuga ning nad võtsid parasjagu I Maailmasõda aga aeg-ajalt õpetaja hakkas rääkima näiteks ka I Maailmasõja kõrvalistest isikutest (põnev teada, faktid jne). Tund ise oli väga põnev ja õpetaja andis väga huvitavalt seda teemat edasi. Algklassides on õpetajad ikkagi rohkem ühe kindla teema juures, sest muidu tekiks klassis suur segadus, et mida tegema peab.

Eesmärgid saadi üldiselt ikka täidetud ning õpetajad ka kontrollisid tunnitööd ja kodus tehtud ülesandeid. Mõni õpetaja tegi rühmatöö ning tunni lõppedes käis ta kõikidest rühmadest läbi ning küsis grupilt küsimusi, et ikka teada saada, kas õpilased tegid oma tunnitöö ära ja kas ka õigesti. Mõndades tundides anti töölehti, mida õpilased pidid täitma ning teistes tundides jälle korrati tunni teemat koos – kas siis õpetaja küsis küsimusi ja õpilased vastasid või tegid ühise sellise “juturingi”.

Õppemeetodeid nägin ma väga mitmeid, kasutati nii jutustamist (näiteks vene keele tunnis oli koduseks tööks jutu õppimine ning üks haaval käidi klassi ees jutustamas), seletusi – teoreetiline osa nagu näiteks 9.C klassi ajalugu, kus õpetaja rääkis terve tunni I Maailmasõjast. Ajaloo õpetaja kasutas ka enda tunnis internetti. Nimelt lasi õpetaja projektoriga seinale erinevate isikute/sündmuste/kujude jne pilte ja tekste, et samal ajal kui õpetaja räägib parasjagu sellest inimesest või sündmusest, said lapsed ka tahvli pealt lugeda ja pilti vaadata. Oli ka koduste tööde kontrollimine ja individuaalne töö – töölehtede täitmine ja vene keelsete sõnade kirjutamine ja tõlkimine.

Kasutati ka rühmatöid, diskussiooni, arutlemist. Me kõik teame, et rühmatööga paratamatult kaasneb ka lärm ja lobisemine aga ikkagi peaks takistama lärmil liiga kõvaks minemist. 7.C klassis oli rühmatöö ning see lärm, mis seal klassiruumis oli, tekitas minus õudust. Kõige rohkem mind häiris see, et õpetaja ise ei teinud teist nägugi, mina sain selle tunni jooksul kohe aru, et mõne poisi võiks ette istuma tõsta ja siis oleks tunnis kohe palju vaiksem. Õnneks õpetaja tunni lõpus siis kontrollis õpilaste vastuseid suuliselt ning kõikidel oli ikka töö tehtud, mitte ei lobisetud terve tund. Algklassides kasutati jällegi ahellugemist, mis on minuarust väga tore viis, kuidas kogu klassi lugemisele kaasata.

Praktika käigus jälgisime me ka õppima õppimist, meie õnneks puutusime me kokku kõikide õpioskustega.

Alusõpioskused on lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Me nägime kuidas lapsed kasutasid sõnastikku, et vene keelseid sõnu tõlkida ning kuidas nad leidsid vajaliku materjali oma õpikutest üles. Saime ka osaleda tunnis, kus kasutati tahvelarvuteid ja lauaarvuteid – õpilased pranglisid (peastarvutamine) ning seda oli tõesti hea näha, et 2.C klass sai tehnoloogiaga ideaalselt hakkama (mõnel üksikul esines mõni probleem). 2.C klass kirjutas ka kava endale, mille järgi oleks hea juttu jutustada. 9.C klass näitas meile, kuidas konspekteerida tunnis ja vaikselt kuulata õpetajat (see oli minu jaoks üllatav, et lapsed nii vaiksed ja huvitatud olid sellest).

Tunnetuslike õpioskuste alla kuulub tähelepanu, mälu, mõtlemine ja fantaasia. 2.C klass pidi kirjutama talvise jutu ja seiklusjutu, ühiselt mõeldi välja põnevaid pealkirju ning iga üks sai ka enda pealkirja ette lugeda. Mulle meeldis ka see, kuidas lapsed arutlesid päkapikkude ja Jõuluvana olemasolust – oli ikka neid, kes uskus päkapikkudesse, enamus uskus ainult Jõuluvanasse. Kuna mina sattusin ka ühe kontrolltöö ajaks klassi (saksa keel), siis nägin kuidas õpilased keskendusid ja kui algselt oli kogu tähelepanu minu peal siis kontrolltöö kätte saamisel läks kogu tähelepanu sinna.

Organisatsiooniliste õpioskuste alla kuulub õppimise ja puhkamise reziim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine. Kui toimus jutustamine, siis õpetaja jagas lastele tunnitöö ja niimoodi käidigi üksteise järgi klassi ees vastamas, kui teised nokitsesid oma tunnitöö kallal. See on hea viis, sest vahepeal saavad õpilased kätt puhata ja natuke pead selgemaks saada, kui vahepeal teeb minutilise pausi. 2.C klassis kasutati jällegi sellist võtet, et kes sai pranglimisega varem valmis võis rahulikult istuda ja joonistada arvutis – lastele meeldis seda teha ning see on omamoodi lõõgastav ja rahustav tegevus. Algklassides õpetajad väärtustavad vahetundi rohkem – tavaliselt õpetajad lausa keelavad vahetunni ajal kasvõi oma kunsti tööd edasi teha.

Sotsiaalsed õpioskused avaldusid igas tunnis – alati kuulati kaasõpilane ära ning vajadusel abistati teist. 1.C klassis oli küll vahepeal selliseid olukordi, kus õpetaja pidi meelde tuletama lastele, et õpilane ei saa rääkida sellises lärmis aga see on ju mõistetav ka, esimene klass veel ei ole harjunud täielikult oma klassi keskkonnaga. Üksteisega suheldi sõbralikult ja rahulikult, õpetajasse suhtuti positiivselt ja tõsiselt. Mulle meeldis see, et mõnes tunnis väljendus eriti hästi õpilaste ja õpetaja vaheline suhe – õpetaja oli avatud ja sõbralik ning õpilased austasid seda õpetajat, vahepeal visati ka nalja.

Hindamine ja tagasiside andmine on väga oluline osa õpetaja tööst. Me nägime väga palju erinevaid viise, kuidas hinnata õpilasi ning kindlasti sain ma ka tulevikuks endale paar ideed. 1.C klassi õpetaja tegi õpilastele templiga töölehe peale märgi, kui laps on õiges suunas liikumas (st teeb ülesannet õigesti) ning alati kiideti õpilasi. Selline käitumine motiveerib õpilasi õppima ja pingutama – kes siis ei tahaks endale saada uhket märget hea töö eest! Mõni õpetaja võttis lastelt rühmatöö tunnitöö ära ning lasi igal grupil väikese lõigu jutustada tunnitööst (antud teema oli üks muinasjutt). Ning näiteks muusika õpetaja kutsus lapsi klassi ette salmi kaupa laulma ning selle eest hinnet saama. Tehti ka kontrolltöid ja jutustamisi.

Üldiselt olid õpilased väga usinad õppijad aga ikka tuleb olukordi, kus õpetaja peab tundi segavaid lapsi keelama. Näiteks 1.C klassi muusika tunnis lasi õpetaja õpilasel seista, kui laps korduva keelamise peale ikka tegi rumalusi. Lisaks sellele ei meeldinud õpetajale kuulda parastavaid lauseid ja hääli nagu näiteks: "jess" või "haha". Sellised hääled ja väljendid tulid siis, kui õpetaja valis keda laulma kutsuda ning mõni laps siis ei suutnud oma emotsioone tagasi hoida. Õpetaja karistas selliseid lapsi siis kohale tagasi saatmisega ning laps ei saanudki laulda. Paar õpetajat olid sellised kes lasid ja lasid sellel lärmil kasvada ning viimases hädas siis keelasid lapsi, üks õpetaja ei kavatsenudki keelata “peaasi, et nad tunnitöö ära teevad” (ma olin, leebelt öeldes, šokeeritud sellest). Põhikoolis oli näha ja tunda õpetajate rangemat poolt ning otsekohesust, mõni õpetaja oskas klassi kohe vaikima panna.

Ning muidugi oli ka lapsi, kes jäid tunnitööga hätta või kuidagi ei suutnud ennast õppima saada. Siis õpetaja individuaalselt pöördus selle õpilase poole ning abistas teda – andes talle vihjeid või koos lahendades esimese punkti ära. Suunab õpilast küsimustega, lõpuks said ka hädasolijad ilusasti tunnitööga hakkama.

Minu üllatuseks olid tegelikult üldkokkuvõttes lapsed väga vaoshoitud ja viisakad. Lärmi oli vähe (v.a see üks tund) ning õppetöösse suhtuti tõsiselt. Mul oli väga meeldiv olla nende klassidega koos ning kõige meeldivama tunde jätsid mulle sisse sealsed õpetajad – nad olid nii positiivsed, rõõmsad, avatud, otsekohesed ning sa nägid, et neile meeldib oma töö. Kui sul on kõik need omadused olemas, siis sujub õppetöö palju kergemini ning suhted õpilastega on ka tugevamad.

Ma olen väga õnnelik, et sain Reaalkooli vaatlemas käia ning minu praktika kogemus oli tõesti väga põnev ja ootustele vastav! 

Eelpraktika eneseanalüüs

EELPRAKTIKA  ENESEANALÜÜS

Oma eelpraktika kogemusi analüüsides, palun mõtle:

Mida õppisid kõiki eelpraktika ülesandeid täites?	Kuna see oli mul esimene kord üldse klassi ees niimoodi õpetada, siis ma õppisin päris palju uut. Ma õppisin kuidas tundi häälestada ning kuidas lastelt küsimusi küsida (mida vältida jne). Õppisin ka siduma infotehnoloogia vahendeid koolitunniga. Ma varem ei olnudki mõelnud, et on nii palju erinevaid võimalusi, kuidas tehnoloogiat tunnis kasutada (näiteks teen ise tunni jaoks mingi animatsiooni või kasutan matemaatikas tahvelarvuteid). Tänapäeva lastele meeldib õppida IKT-vahenditega – nii on huvitav ja uus. Ning see, et meie oskame neid kasutada tuleb meile väga kasuks.
Kuidas toetas eelpraktika korraldus Sinu kogemuste omandamist?	Eelpraktika korraldus oli päris hea ainult, et minu arvates oleks võinud vaatlus olla enne praktikat. Seda sellepärast, et siis me oleksime saanud klassiga varem natukene tutvuda ning juba silmanud nt keskmisest andekamad lapsed ära ja sellised, kes vajavad rohkem õpetaja tähelepanu. Muidu iga korraga saime aina julgemaks ja avatumaks ning peale esimest praktikat hakkasime juba andma täies mahus tunde. Kindlasti oli oluline see, et tunnikava pidime me kindlaks ajaks esitama – siis saime me ka tagasisidet ning oli aega väikeseid muudatusi teha.
Kuidas hindad koostööd paarilisega? Mis oleks võinud olla teisiti?	Koostöö paarilisega sujus meil väga hästi. Me sobime Riinega väga hästi kokku ja kuna oleme ka igapäevaselt väga head sõbrannad, siis meil tahvli ees oli väga hea ja vaba olla. Abistasime alati üksteist kui vaja ning tajusime ka ära olukorrad, kus üks jäi hätta, siis teine kohe võttis üle või lisas midagi omalt poolt.  Me täiendasime üksteist koguaeg ja abistasime klassi võrdselt. Meil mingeid erimeelsusi ei esinenud ning kavad valmistasime kiiresti ja üksmeelselt.
Milliseks hindad koostööd õpetajaga? Mis oleks võinnud olla teisiti?	Õpetajaga koostöö oli ka väga hea. Meil oli õpetajaga tihe suhtlus nii päris elus kui ka e-maili kaudu.  Alati enne tunni algust me rääkisime oma kavapunktid üle ning õpetaja andis meile häid nippe või juhendas meid, kuidas millelegi läheneda ning julgustas meid ikka klassi ees julged olema ja klassis ohjad enda kätte võtta. Ka õpetajaga ei esinenud meil erimeelsusi, kõik meie koostatud kavad olid talle sobivad ning vajadusel aitas meil siis kas täiendada või midagi ümber muuta (viimast oli vähe).
Kas ja kuidas toetas Sind ajaveebis ülesannetele antud tagasiside?	Mind aitas ikka, eriti üks kord kui õppejõud suunas tähelepanu sellele, et tunni teema peaks olema tahvlile ikka üles kirjutatud ning kiri peab olema loetav ja tähed ühe suurused. Muidugi see oli peale esimest praktikat ning esimesel praktikal me muidugi olime natuke rohkem närvis kui järgnevatel kordadel ning see jäi meil siis seetõttu kahe silma vahele. Aitas kindlasti ka see, et me saime koguaeg positiivset tagasisidet ning ka õppejõud julgustasid meid olema julged ja aktiivsed, sõbralikud ja avatud.
Mida muudaksid lõimitud praktika korralduses HT ja didaktikaga?	Ma ei muudakski vist midagi, sest haridustehnoloogia sobib väga hästi just esimese aastaga kokku (kui pead klassi ees õpetama). Just see, et me saime kasutada erinevaid tehnoloogia vahendeid tegigi klassi ees olemise (mulle vähemalt) kergemaks. Meil oli segadus ikkagi sellega, et mis aines mida vaja oli. Lõpuks tuli meile ka HEV kava ja siis olid juba klassiõpetajad ka segaduses ja neid ei olnud teavitatud jne. Et ühel hetkel oli võibolla nagu liiga palju erinevaid lehti tekkinud ühe praktika nädala peale ja see oli päris koormav. Aga õnneks saime kõik ilusti tehtud.
Too välja 3 tugevust ja 3 arengukohta Sind juhendanud õppejõududel	Airi Kukk on väga meeldiv õppejõud. Mulle meeldib Airi otsekohesus ning siirus – kiidab ja julgustab aga toob välja ka meie puudused (mida oleks võinud teisiti teha? Küsimuste küsimine jne). Mulle väga meeldis, Airi tagasiside meie tunni kohta, kus kasutasime animatsiooni „Jõumeeste puder“ . Anne Uusen on väga rõõmus ja sõbralik õppejõud. Mulle meeldib Anne positiivsus ja selline energilisus – pani kohe mõtlema, et mina tahaks ka tulevikus selline tore olla, kes kohe äratab lapsed niimoodi oma hea tujuga üles. Annelt saime me väga palju põnevaid näitvahendi ideid, mida ise saame endale valmistada ning muidugi ka kogu põhja – kuidas klassi ees olla. Elyna Nevski on ka sõbralik ja tore noor õppejõud. Haridustehnoloogia loeng on meie jaoks hädavajalik ja minu üllatuseks ma õppisin nii palju uut (ma ise siiralt uskusin, et oskan tehnoloogia valdkonnas kõike teha). Arengukoha poolest ma ei oska midagi muud eriti välja tuua kui see üks – päris mitmel korral jäi kursusel ülesanne arusaamatuks. Kas tuleb praktika lehed välja printida, kas peab puudutud asjad järgi tegema, millal see valmis peab olema jne. Õnneks murekirjadele saadi ka kiiresti vastused. Muidugi mis mind ennast häiris oli see, kui räägiti ühest kodutööst mitu nädalat tagasi aga materjal, mille põhjal seda teha, pandi üles paar päeva enne tähtaega (mina isiklikult oleksin sellise ülesande juba ammu ära teinud, mitte kõige pingelisemal ajal).

E-õpe: animatsioon

Minu animatsiooni võite leida siit!

Tegin selle animatsiooni, sest praegu pimedatel aegadel on vajalik, et sa oleksid liigeldes nähtav. Eriti tuleb seda rääkida noorematele lastele, sest mõnikord võivad nad liigeldes oma ülesanded ära unustada (teed ületades ei jookse, tuleb vaadata teed, enne kui ületad jne).
Minu animatsiooni saab kasutada just pimedamatel aastaaegadel. See aitaks lastele meelde tuletada, kui oluline on helkuri olemasolu ning kuidas liikluses käituda. Sellest teemast saab rääkida eesti keeles, inglise keeles (vanemate õpilastega), looduses/inimese õpetuses. Lapsed saavad näiteks kirjutada jutukese "Mina kui ohutu liikleja". Kinldasti tuleb lastega ka teha tabeli: mida liikluses vältida ning kuidas tuleks käituda. Võib selle teema üldse tuua kokku ohtlike olukordadega ning kuidas neid vältida (tulekahju, mingi avarii, hädaabi numbrid, kuidas toime tulla jne). Kuna koolidel on tavaliselt õppepäevad, kuidas tulekahju korral käituda, evakueerimine jne, siis sellise ohutuse teema saab ka samal päeval ette võtta (kasutada ära seda poolikut tundi).

Eesmärgid:  
Õpilane oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda
Õpilane suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada.

Õpilane oskab ohutult liigelda (teab kummal pool teed peab käima, kui on maanteel; helkur; vasakule-paremale vaatamine enne ülekäiguraja ületamist). 

Õpilane suudab oma arvamust avaldada ning argumenteerida. 

Pädevused: 

Kindlasti toetab see sotsiaalset pädevust, õpilane oskab osutada vajaduse korral abi ning helistada hädaabisse, räägib ka teistele kuidas liigelda ohutult ning helkuri olemasolust. Enesemäärtatluspädevust - laps oskab ohutult liigelda ning on liikuses vastutustundlik, teab reegleid ning kannab helkurit. Suhtluspädevust - õpilane suudab klassis kaasa rääkida ning enda seisukohti avaldada, kuulab oma klassikaaslaste arvamusi ilma, et vahele segaks ning vajadusel ka argumenteerida.  Õpipädevust - laps oskab teha vahet heal ja halval liiklejal, kuidas ei tohi teed ületada jne. Laps oskab probleemi lahendada ning analüüsib oma teadmisi ning alati täiendab neid. 

Väärtuspädevust - laps hoolib oma lähedastest ning mõistab kui oluline on liigelda ohutult.

Praktikapäeva analüüs V

Tänane praktika möödus väga kiiresti. Kui me alguses olime oma tunnitöö suhtes skeptilised, et kas äkki on liiga rasked ülesanded või aega jääb väheks. Siis tunni alguses tekkis juba selline mulje, et meie koostatud tunnikava on liiga lihtne nende õpilaste jaoks. Õpilased on väga taibukad ning arvasid kõik meie pildid ära ilma, et me oleksime pidanud andma neile suunavaid vihjeid. Tegelased tunti kohe ära aga mõne tegelase nimi ei olnud lastele meelde jäänud (nt "Kaunitar ja Koletis" printsess Bella). See muidugi ei olnudki meie eesmärgiks, et kas lapsed teavad tegelaste nimesid aga ma huvi pärast ikkagi küsisin.
Kui hakkasime põhiosa poole suunduma, lasime lastel enne lugeda teksti iseseisvalt läbi ning peale seda tegime ahellugemist (iga laps loeb ühe lause). See läks väga hõlpsasti ning aitas lastel kinnitada eelnevalt loetud materjali. Kui üheskoos peatükk läbi loetud oli, jagasin ma lastele meie enda koostatud töölehed, millel oli siis neli ülesannet peal. Mind hämmastas see, et lapsed said ilma raamatuta imehästi ülesannetega hakkama (esimene ülesanne oli tõesed ja väärad laused ning seal oli paar lauset mida isegi meie pidime piiluma). Lastele ei tekitanud need probleeme ning vigu väga ei olnudki. Ülesanded lahendati päris kiiresti aga õnneks ajapuudust meil ei tekkinud ning tund sai ilusti sisustatud. Umbes kaks minutit jäi tunni lõpuni ja siis seda aega said lapsed sisustada muinasjutu tegelaste joonistamisega.
Ma arvan, et kindlasti tuli meile kasuks see, et lapsed olid meie tunniteemast huvitatud - tegemist oli ju siiski muinasjuttudega! Ka meie töölehed olid lastele põnevad, sest päris palju saadi oma arvamust avaldada. Kindlasti aitas ahellugemine ja sellele eelnev individuaalne lugemine, sest tänu sellele protsessile jäid ka kõige pisemad detailid lastele meelde ning aitas neil töölehte kiirelt lahendada. Muidugi aitas veel ka see, et meil on klassiga juba suhteliselt tuntav side tekkinud. Meie tunneme end hästi ja nemad tunnevad end hästi. Nad teavad, et ei tohi klassikaaslasi segada ning seda on näha, et meid oodatakse klassi ette õpetama.
Tänu tunni eelsele jutuajamisele õpetajaga, saime me teada, et õpilastele meeldib ahellugemine. Selle saime me kohe siis lisatud oma tunnikavasse ning tõesti, see oli hea, et me selle sinna lisasime. Õpetajast on alati kasu, temalt saab tulevikuks iga kord mingeid häid nippe ja ideid.
Riinega tunni läbiviimine sujus meil hästi. Meil on väga hea klapp ja alati täiendame üksteist, kui vaja (viimasel ajal juhtub seda väga vähe). Me mõlemad oleme väga terased ning alati aitame neid, kes abi vajavad. Ka suudame me klassis korda hoida, lapsed reageerivad kohe kui näpu suule asetan või mõne indiviidi lauanurgale koputan.
Ma panin tähele, et me küsisime Riinega alati kõige aktiivsemaid õpilasi. Kui me nägime kätemerd, siis kohe pöördusime nende kõige agaramate vastajate poole. Me saime sellest alles hiljem aru, et tegelikult me peame vaatama kõiki õpilasi. Eriti neid, kes just ei taha vastata, sest me peame ju kaasama kogu klassi tunnitöösse. Õnneks said ikka kõik õpilased vastata aga mõni laps sai lihtsalt rohkem kordi vastata. Seda siis tuleb teine kord meeles hoida. Muidugi töölehe vormistust tuleb ka vaadata. Me seekord hoidsime lihtsalt paberi pealt kokku ja sellepärast jäi näiteks välja mis klassile see tööleht on ning koht, kuhu nime tuleb kirjutada. Muidu õpetaja ütles, et silmale oli hea lugeda ja kõik oli ilusasti vormistatud (va siis need kaks asja, mis ma mainisin).
Ja muidugi ikka ja jälle peame me vältima KAS küsimusi. Eks see tuleb kõik kogemusega ning iga korraga jääb neid küsimusi vähemaks aga praegu veel mõni kas küsimus lipsab huulilt. See on vist üldse kõige raskem harjumus, mis kõikidel noortel õpetajatel on.

Kui keegi soovib meie tunnikava enda tunnis kasutada, siis soovitan neil lastel lasta tutvuda töölehtedega iseseisvalt ning vajadusel seletada ise üle mida teha tuleb. Kindlasti vajadusel ka töölehe vormistust muuta ning võib-olla isegi mõne ülesande juurde mõelda. Kui neid pilte tunni häälestamiseks kasutada, siis võib julgelt raskemaid pilte valida. Tõesti, meie üllatuseks need pildid arvati nii kiiresti ära, et neid oleks võinud olla kaks korda rohkem, et meie planeeritud aja (häälestamiseks) täis saaksime.

Muidu oli kogu tund väga tore ning uudne. Kui varem oleme me teinud loovülesandeid siis seekord saime me teha tööd töölehtedega ning nende kontrollimisega. Kuulsime ka lapsi lugemas ning tajusime ära need agaramad vastajad ning need, kes väga palju kaasa ei taha rääkida.

V praktikapäev - tunnikava

Aine: eesti keel

Tunni teema: Muinasjutud
Tegevuse eesmärk: Arendada laste kuulamis-, tähelepanu- ja teksti mõistmise oskust. Tutvustada lastele erinevaid muinasjutte.
ITK vahendid: arvuti, projektor

Tegevuse põhjendus: Kasutamine muinasjuttu „Printsess Herneteral“ ning teeme neile selle põhjal töölehe. Sellega areneb nende kuulamis- ning teksti mõistmise oskus. Õpilased peavad kaasõpilast kuulama ning hiljem töölehte täitma rakendades tekstist saadud kui ka varasemaid teadmisi.Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Juhatame tunni sisse erinevate muinasjuttude tegelaste piltidega. Lapsed peavad ära arvama kes on antud tegelane keda nad pildil näevad ning millisest muinasjutust on ta pärit.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Juhatame tunni sisse erinevate muinasjuttude tegelaste piltidega. Lapsed peavad ära arvama kes on antud tegelane keda nad pildil näevad ning millisest muinasjutust on ta pärit.
Kui õpilased jäävad hätta, siis hakkame neile vihjeid andma, et nad ise jõuaksid õige vastuseni. Õpilased vastavad kätt tõstes. Viimaseks tegelaseks jääb mõni printsess, mis on seotud meie tunni teemaga ja muinasjutuga mida hakkame käsitlema.

Alustame põhiülesannet jutu lugemisega õpikust lk 48-49, muinasjutt nimega „Printsess Herneteral“. Iga õpilane, kellel me palume lugeda, loeb ühe lõigu tekstist kõva häälega ette. Seejärel anname lastele enda koostatud töölehed, kus lapsed peavad täitma 4 erinevat ülesannet (20 min). Millest kaks on otseselt seotud õpikust loetud muinasjutuga ning teised kaks puudutavad üldiselt muinasjutte ja selle tegelasi. Kahe esimese harjutusega näeme, kuidas lastele lugu meelde jäi ning kas loeti tähelepanelikult. Teised kaks harjutust aitavad lastele meelde tuletada erinevaid muinasjutte ning sellega ka näeme, kas lapsed on üldse nendest muinasjuttudest teadlikud, kui ei ole siis räägime neile nendest lähemalt.
Kui kõigil on harjutused valmis (kes saavad varem valmis joonistavad teisele poole lehekülge pildi „Printsess Herneteral“ muinasjutust) hakkame kontrollima koos töölehte. Õpilane loeb vastuse ette, teised parandavad vale vastuse puhul. Vastamine toimub koha pealt ning kõik küsimused arutame lastega koos üle.

Töölehed saab alla laadida SIIT

Tunnitöö 10.11

1) Mis mängu oma rühmaga tegite interaktiivsel laual ja mis mängu LearningAppsiga!
LearningApps: tegime loodusōpetuse tunniks App'i, kus tuleb paigutada elusolendid vastavalt gruppidesse (kahepaiksed, roomajad, imetajad, kalad).
Interaktiivne laud: tegime matemaatika tunniks App'i, kus tuleb autod panna tehete vastustest lähtuvalt järjekorda (väiksemast arvust suuremani).


2) Lühike mängu kirjeldus ning mis oli mängude tegemise juures kõige keerulisem, mis üllatas, mis oli kõige raskem?
LearningApps: ōpilaste ülesanne on paigutada loomad vastavalt gruppidesse (kahepaiksed, roomajad, imetajad, kalad). Igasse gruppi kuulub 3 looma. Kōige keerulisem oli ülesanne kohandada RŌK'iga, kuna otseselt ükski pädevus väga konkreetselt meie ülesandega kokku ei läinud. Meid üllatas see, et ülesandeid on lihtne ning kiire teha. Samuti üllatas meid see, et üldse selline keskkond on olemas, kus saab sellised ülesandeid ise teha. Kōige raskem oli koostada ülesanne, leida pildid ja ōige teostamisviis.
Interaktiivne laud: õpilaste ülesanne on paigutada autodel olevate tehete vastused ōigesse järjekorda (alustades väikseimast). Arvutusi on kokku 10. Kōige raskem oli mäng tōlkida sobivasse eesti keelde. Samuti tekitas raskusi üldse aru saada, mida me täpselt loome, kui enne mängu ei olnud näinud. Meie gruppi üllatas see, et interaktiivse laua programmid on ainult inglisekeelsed, seega, et saada eestikeelseid mänge, siis tuleb neid ise teha. Arvutis ei tulnud mäng välja küll aga laua taga tuli, jee!

3) Kuidas on mängud seotud RÕKiga? Milliseid pädevusi mängud toetavad? Vähemalt 5 pädevust.
LearningApps: ōpilane tunneb loomariiki, teab oma tugevusi ja nōrkusi, oskab kasutada erinevaid Appe ja programme ōppimise eesmärgil ning teavet leida internetist, oskab rühmitada elusolendeid nende tunnuste järgi ( nt: kaladel on lōpused).
Pädevused:
1) Oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
2) Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
3) Ōpipädevus - kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
4) Oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
5) Oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid.


Interaktiivne laud: ōpilane harjutab arvutamist, kasutab erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, oskab peast arvutada, oskab arvestada teistega - ei torma laua juures ja annab teistele ka vōimaluse mängida.
Pädevused:
1) Matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
2) Oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
3) Kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
4) Oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
5) Väärtustab matemaatikat ning tunneb rōōmu matemaatikaga tegelemisest.




LearningApps: http://learningapps.org/display?v=p2hvwbmy201
Interaktiivne laud: autode parkimise ülesanne




Koostajad: Triinu Eglit, Liis Kadalipp, Krislyn Kaljula, Riine Hollo.

Praktikapäeva eneseanalüüs IV

Seekord pidime kasutama praktikal animatsiooni. Valisime selleks ühe vanemat sorti vene multika nimega "Jõumeeste puder". Minu meelest läks meil see kord praktikal väga hästi, minuarust oli see isegi kõige õnnestunum praktika. 

Koostasime ka selleks korraks endale tegevuskava, millest oli meil tohutult kasu. Tänu sellele oskame arvestada (ja ka ise läbi teha) kui palju lastel ülesannete täitmiseks aega kulub. Olime üsna põhjalikult ette valmistanud. Taaskord oli meie tegevuskavast kasu. 

Tegevus õnnestus meil väga hästi. Animatsioonid meeldivad lastele väga ning kohe, kui olime teatavaks teinud tunni teema, siis oli klass paksult elevust täis. Me juhatasime tunni sisse nii, et lapsed saaksid võimalikult palju rääkida. Minu üllatuseks lapsed kohe oskasid animatsiooni mõistet seletada - toodi välja kohe, et animatsioon on kas siis joonistatud, nukkudega või plastiliinist tehtud. Küsimustega läks meil natuke nihu (täpsemalt minul), sest ma küsisin "Kas kõik ikka söövad hommikuti putru?" ja siis läks kohe läbisegi karjumine lahti. Ma sain kohe oma veast aru ning palusin lastel käe üles tõsta, kui nad rääkida tahavad. Küsimuste küsimist peab ikka väga põhjalikult läbi mõtlema, enne kui küsid! Kui me ülesande jagasime kätte, siis tekkis lastel palju küsimusi. Kiputi ikka läbisegi küsima aga me ikka meenutasime lastele, et nad tõstaksid käe, kui midagi küsida tahavad. Muidu möödus tunnitöö väga kiiresti ja loominguliselt. Me mõtlesime pikalt, et kas lapsed saavad loo moraalist aru ning kas nad seostavad oma jutukesi näiteks pudru söömisega. Meie õnneks olid lapsed sidunud oma jutu kas siis pudru söömisega või "kui putru ei söö, siis ei ole jõudu ka" jne. Mõni üksik laps oli oma fantaasia maailmas aga me ei pannud seda talle pahaks - see oli omamoodi lähenemine ning klassiõpetaja hiljem rääkis, et sellel õpilasel on parasjagu käsil oma seiklusraamatu kirjutamine. Taaskord me nägime, kui nutikad ja loomingulised on lapsed ning kui me tahvli ette kutsusime neid oma lugusid lugema, siis mõni laps luges nii ilmekalt ja naljakalt, et isegi meie (ja õpetajad) itsitasime. 

Aga suure elevusega, mis tunniteema meil tekitas, kaasnes ka palju lobisemist ja sahkerdamist. Mõndasid poisse pidin mitu korda korrale kutsuma. Me pidime korduvalt ütlema lastele, et "kui tahate küsida, siis palun tõsta käsi ja me ise tuleme teie juurde" või siis "see on individuaalne töö, ära sega oma pinginaabrit". Aga lobisemine käib asja juurde, kui tegemist on suure klassiga (30 õpilast). Samas häirisid tegevust ka mõned kommentaarid, mida muidugi ei saa pahaks panna aga tekitas endal nagu halva tunde sisse. 

Õpetajaga koostöö sujus meil hästi. Nagu ikka ta juhendab ja abistab meid. Meie ideed meeldivad talle ning tema ideed meeldivad meile. Meil on väga hea klapp õpetajaga ning mulle meeldib see, et ta annab meile alati väga põhjaliku tagasiside - mis me hästi tegime, millele me võiksime järgmine kord natuke rohkem tähelepanu pöörata jne. 

Riinega sujub mul koostöö väga hästi. Õpetaja on ka aru saanud, et me oleme head sõbrannad ning ta ise ütles ka, et meil sujub see koostöö väga hästi tahvli ees. Ikka ja alati abistame me üksteist, kui vaja. Üldiselt meil on osad ära jagatud, kes mida teeb. 

Kui ma peaksin veel sellist tunnitööd kunagi tegema, siis ma kindlasti muudaksin oma sõnastust. Nii ülesande teatamisel kui ka küsimuste esitamisel, et vältida siis segadust tekitavaid küsimusi ja liigset müra. Lisaks oleksime võinud rääkida hommikusöögi tähtsusest natukene rohkem, et lapsed ikka saaksid aru, mis selle animatsiooni põhimõte oli ning miks meil üldse hommikusööki vaja on. 

Kui keegi teine tahaks kasutada meie tegevust, siis vajadusel soovitaksin ma sellel õpetajal lastega rääkida natuke animatsioonist (kui pandi pausi peale). "Mis animatsioonis juhtus? Milliseid jutte rääkisid poisid? Mis võiks edasi juhtuda? Kas Mitja hakkab putru sööma?" jne. Muidugi võib ka tundi siduda näiteks kunstiga - lapsed illustreerivad oma juttu. 

Muidu oli tegevus igati asjakohane ning lastele meeldis ka. Töö läks kiiresti ja põnevalt ning laste jutud tulid väga põnevad ja toredad. 

Hindamine: 

Tegevust hindasime sellega, et lasime lastel tulla klassi ette oma jutukest lugema. Samal ajal saime meie kontrollida lapse lause ehitust ning väiksemaid vigu. Vajadusel võib õpetaja võtta ka vihikud ära ning neile hinded panna. Juttudest tuli ka välja see, kuidas lapsed olid aru saanud animatsioonist ning kas oli kasutatud jutu võtmesõnu: pudru söömine, jõud jne. Loomingulist me hinnata ei saa, aga kõik jutud olid tõesti põnevad ja väga lahedalt olid lähenenud sellele, kindlasti sellised ülesanded arendavad lapse loovust. 

Tunnitöö - animafilm

I) Animafilm mida see tähendab? – Teisisõnu multifilm. Joonistustel, nukkudel, piltidel, kollaažidel jne põhinev film.
II) Leidke 3 animafilmi, mida saaks õppetöös kasutada.  a) Millises aines saaks animatsioonifilmi kasutada ja milliste pädevuste arendamiseks? Tuginege RÕKile! Millist osa animatsioonist või kogu filmi!
b) Iga filmi kohta tooge lühike näide! Kolmest näitest vähemalt üks peab olema Eesti animafilmi kohta!

1) „Jõumeeste puder“
Aine: Eesti keel
Antud animatsiooniga saaks õpilastele teha järgneva ülesande: Laseme multifilmil kesta 5.58 minutini ning laseme lastel loole põneva lõpu ise välja mõelda (individuaalne töö). Lisaks saab õpilastele rääkida sellest kui kasulik on hommikusöögi söömine.
Pädevused: Oskab videost leida ja mõista seal sisalduvat teavet ning kasutada seda. Arendab laste loovust. Aitab väärtustada õpilastel söögikordade olulisust.

2) „Jänku-Juss peseb käsi“
Aine: Eesti keel
Antud animatsiooniga saame rääkida õpilastele puhtuse olulisusest, miks see vajalik on ning millal ja miks tuleks käsi pesta. Räägime ka sellest milleks käte pesemine hea on ning mis võib juhtuda kui enda eest mitte hoolitseda. Siin saame tuua arutellu üldise hügieeni (hambad, jalad jne) ning sellest lähemalt rääkida.
Pädevused: Peab lugu hügieenist. Suudab laskuda arutellu. Hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.

3) „Minu sõber vihmavari“
Aine: Eesti keel
Antud lugu võiksime näidata sõbrapäeval (täispikkuses) ning arutleda lastega sõprusest. „Mida tegi peategelane põrsas valesti?“ „Mida üritatakse öelda selle animatsiooniga?“, „Kuidas oleksid käitunud sina 1)elevandina 2)põrsana 3)teiste sõpradena (kõrvaltvaatajad)?“ Edasi räägivad õpilased enda parimatest sõpradest (näidata pilti sõbrast), headest tegudest, mälestustest ja seiklustest (kodus on ettevalmistatud esitlus)
Pädevused: Õpib väärtustama sõprussuhteid. On teistega viisakas, täidab lubadusi, ei naeruväärista inimesi ega kiusa. Oskab arutleda erinevatel teemadel ning arendab esinemisoskust (kui klassi ette tuleb)
 
V) Analüüsige ka ühe vabalt valitud animatsiooni, mis teie rühmakaaslaste tehtud nende küsimuste valguses.
Animatsioon „Plastik“
a) Millises aines kasutada? – Loodusõpetus
b) Millises klassis? – 3. klass
c) Mis teema juures? Mis oleksid need küsimused mida arutaksite? – Tunniteema: „Hoides loodust, säästad ennast!“. Küsimused: „Mis juhtus animatsioonis?“ „Mida tegi animatsioonis olev tegelane valesti?“, „Kuhu tuleb viia taara?“, „Kuidas saad sina aidata kaasa looduse hoidmisele?“
d) Lähtuge RÕKist ning tooge välja, kuidas see animatsioon saaks toetada I kooliastmes taotletavaid pädevusi (paragrahv 4, paragrahv 7) –
Õpilane teab kuidas käituda loodust hoidvalt. Oskab hoida puhtust ja korda oma koduümbruses (ja ka mujal). Oskab videost leida ja mõista seal sisalduvat teavet.

4. praktikapäev - tegevuskava

Aine: eesti keel

Tunni teema: Jutu lõpu kirjutamine animatsiooni põhjal.

Tegevuse eesmärk: Arendada laste kuulamisoskust, tähelepanu ja loovust. Tutvustada lastele vanema aja multikaid. 

ITK vahendid: Arvuti, kõlarid, smart-tahvel

Tegevuse põhjendus: Kasutame animatsiooni "Jõumeeste puder". Me saame teada, kas lapsed tunnevad meie vanemate aegseid multikaid (nt "Gena ja Potsataja"). Ühtlasi arendame laste loovust sellega, et lapsed peavad mõtlema jutule põneva lõpu. Kuna lapsed kirjutavad meile jutu, saame me ka kontrollida laste õigekirja ja lause moodustamist.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Alustame tundi küsimusega "Kas keegi on vaadanud vanaaegseid multikaid?" Eeldame, et vähemalt paar last vastavad jaatavalt. Pöördume nende laste poole, kes vastasid jaatavalt ning uurime lähemalt nende multikate kohta (multika nime). Kui lapsed on ära vastanud mainime enda lemmikud vanaaegsed multikad.
Kirjutame tahvlile animatsiooni pealkirja, millega me tunnis tegelema hakkame. Me valisime välja multifilmi "Jõumeeste puder" ning kohe alguses küsime me lastelt "Millest see multifilm rääkida võiks?" seejärel räägime natuke multifilmi olemusest: mis aastal tehtud on ning mis maa film on. Kogu see osa võtab kokku umbes 10 minutit.
Paneme arvutist multifilmi käima, lapsed näevad seda smart-tahvlilt. Nende ülesandeks on multifilmi vaadata tähelepanelikult. Me laseme multifilmil kesta  kuni 5.58 minutini ning siis paneme selle kinni. Nüüd ütleme lastele, mis on nende tunni ülesanne: kirjutada väike jutuke, millest hakkab jutu peategelane Mitja rääkima (mis juhtus Mitjaga, kui ta putru ei söönud)? Kui lapsed kirjutavad oma jutukesi, käime me mööda klassi ringi ning julgustame lapsi loovad olema.
Kui jutud on valmis, laseme vabatahtlikel oma jutu ette lugeda. Vabatahtlikud tõstavad käed ning meie valime nende hulgast paar tükki välja (olenevalt kui palju aega meil on jäänud). Kui jutud on ette kantud, siis laseme me lastele muinasjutu lõpu. Kui muinasjutt saab läbi küsime lastelt: "Mida te õppisite sellest multifilmist?"

Multifilmi link on siin

III praktikapäeva analüüs

Meie tunnitööks oli helisalvestise kuulamine ning hiljem selle järgi pildi joonistamine.

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda! Tegevusplaanist oli kasu. Saime jaotatud tegevuse omavahel ära ning tänu sellele saime me klassi ees ka väga hästi hakkama ja kõik oli organiseeritud.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine? Tegevuse läbiviimine õnnestus paremini kui me arvasime. Muidugi oli kiiremaid lapsi, kes said tunni lõpuks töö valmis ning oli ka neid, kellel jäi päris palju oma pildist värvimata. Lapsed kuulasid juttu tähelepanelikult ning pildid tulid väga huvitavad ja jutuga sobisid kokku. Mõni erand oli, kes joonistas täiesti jutuväliseid asju nagu näiteks draakonid ja lendavad silmamunad. Aga õnneks laps põhjendas suht huvitavalt ära miks ta neid joonistas: "ma joonistasin asju, mis võiksid olla nõia kodus ning mis talle meeldivad" tõsi, mõni asi läks täppi ka aga see kõik näitas poisi loovust ning minu arvates oli see päris huvitav lähenemine. Meeldis ka see, et lapsed tahtsid oma pilte tutvustada teistele ja nad rääkisid väga entusiastlikult oma piltidest. Õnneks ajast nappust ei tulnud ja saimegi edukalt oma elu esimese täispika tunni lastega läbi viidud!

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Aitas kindlasti see, et me tundsime ennast klassi ees juba väga hästi ja suutsime klassis säilitada rahu ja vaikuse. Lapsed aksepteerivad meid ning meil oli tõesti väga tore nendega koos töötada!

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga? Õpetajada koostöö sujus, enne tundi ta juhendas meid, et mida me lisada võiksime ja kuidas me tunni talle üle anname. Õpetajale tundus meeldivat ka meie tunnitöö.

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?
Riinega sujust mul koostöö väga hästi, meil oli ära jaotatud kes mida räägib ning olime ka selleks tunniks joonistanud ka enda poolt pildid. Koos me käisime mööda klassi ringi ning abistasime neid, kes oli pildiga kuidagi moodi hätta jäänud või vajas niisama juhendamist. Vajadusel muidugi me täiendasime ka üksteist.

6. Mida oleksid teinud teisiti?
Lapsed kuulasid alguses muinasjuttu ja seejärel joonistasid pildi sellest. Kui pildid olid valmis siis lasime me neile ühe korra veel seda muinasjuttu, et lapsed näeksid kas nad olid vajalikud detailid meeles pidanud. Siin oli meil ka üks selline kahtlev olukord, et kas lasta lastel täiendada pilte või mitte (kuulamise ajal/järgselt).
Me siiski otsustasime, et ei lase neil rohkem juurde joonistada ega parandada. Aga näiteks kui see ülesanne oleks läinud vett vedama, siis me oleksime vast lasknud neil kuulamise ajal parandada oma pildikesi.

7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Ma soovitan neil kindlasti ka enda poolt joonistada mingi pildikese ja tunni lõpus mõned vabatahtlikud kutsuda klassi ette oma pilti tutvustama. See meeldis neile väga ning aitab võibolla mõndasi pilte hästi lahti mõtestada, nii nagu pildi autor sellele lähenes.
Kui noorema klassiga teha, siis võib ka peale muinasjutu kuulamist rääkida üle, et mida lapsed sellest muinasjutust meelde jätsid.

3. praktikapäev - tegevuskava

Aine: Kunstiõpetus (3. klass)

Tunni teema: Muinasjutu järgi joonistamine

Tegevuse eesmärk: Arendanda laste kuulamisoskust, tähelepanu ja loovust. 

IKT vahendid: Arvuti, kõlarid

Tegevuse põhjendus: Kasutame enda loodud helifaili Karin Hanssoni muinasjutu katkendit "Kuidas roosid endale okkad said?" Sellega saame kontrollida laste tähelepanuoskust ning hiljem kui lapsed joonistavad tegelasi, saame me näha kui loovalt nad lähenevad nii vähesele kirjeldusele. 

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Esiteks juhatame tunni sisse, tutvustame tunni teemat ning räägime sellest mida nad täna tegema hakkavad (kuulavad muinasjuttu ning ülesande saavad lapsed teada alles pärast loo lõppemist). Seejärel laseme lastele helifaili muinasjutust ning lapsed peavad seda tähelepanelikult kuulama. Muinasjutule järgneb tunni ülesanne, mis on helifaili lõpus: joonistada jutu tegelased lähtuvalt kirjeldustele, mida kuulsid muinasjutus. 

Kui lastel on joonistused valmis, siis laseme lastele muinasjutu ühe korra uuesti, et nad kuuleksid tegelaste kirjeldusi uuesti ning võrdleksid neid enda pildiga. Seejuures ei tohi pilti täiendada.

Hiljem näitame ka meie enda tehtud muinasjutu tegelasi, lastes need klassis ringi käima. Kui aega jääb üle siis võivad vabatahtlikud tulla klassi ette enda pilti tutvustama ja sellest lähemalt rääkima. Kui vabatahtlike on väga palju, siis kutsume ise kellegi tahvli ette. 

Meie helifaili leiate siit: https://soundcloud.com/riine-hollo/kuidas-roosid-endale-okkad-said

II praktikapäeva analüüs

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaanist oli taaskord kasu, tänu selle koostamisele leidsime me endale vajalikud veebibrauserid, mida me saime siis tunnis kasutada. Jagasime ilusasti ka oma osad ära ja mõtlesime välja küsimusi, mida õpilastelt küsida.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
See kord tundsin ma end klassi ees juba väga vabalt. Kuna meil oli nii huvitav teema, siis lapsed kuulasid suure huviga ning rääkisid palju kaasa. Pöörasime ka tähelepanu sellele, kuidas küsida küsimusi. See kord midagi ei ununenud ning lõpp kokkuvõttes oli tund meil väga tore! Isegi õpetaja kiitis ja tänas meid põneva tunniosa eest. Muidugi pidasime ka meeles meie õppejõu Airi kommentaare ning see kord juba kirjutasime tahvlile ka tunni teema.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Aitasid kindlasti meie tegevusplaanist kinni pidamine ning noorte õpetajate ja laste vaheline koostöö. Kindlasti tuli kasuks ka haridustehnoloogia eelmine loeng, sest tänu sellele saime me edukalt kasutada SMART tahvlit ilma, et me oleks kordagi puterdanud selle kasutamisel.

Kuna me tegime suht põhjalikku tööd selle brauseriga, siis oskasime me laste küsimustele vastata (näiteks miks need jooned sirged on?).
Mina võibolla pöörasin natuke liiga palju tähelepanu küsimuste peale ning ikkagi panin oma õnnetuseks tähele, et küsisin ühe küsimuse halvasti. Aga kui ma õpetajalt hiljem tagasisidet küsisin, siis ta ütles, et see ei olnud nii hull viga. Nüüd ma lihtsalt tean, et ei tohiks pabistada nii väga sellise asja pärast, muidu lähebki kõik sassi.

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga? Õpetajaga sujub õppetöö iga korraga aina paremini. Saame head tagasisidet ning koostöö klapp on meil hea. Juba mõtlesime järgmiseks korraks teemad välja ning õpetaja ise pakkus välja, et meie võiksime tunni lõpuni läbi viia. Mis on suur progress meie jaoks!

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega? Paarilisega koostöö on mul alati hea kuigi see kord mul jäi selline mulje, et ma võibolla rääkisin liiga palju ja oleksin pidanud rohkem sõna paarilisele andma. Järgmine kord pean seda kindlasti meeles ning üritan mitte nii agaralt rääkida.

6. Mida oleksid teinud teisiti? Järgmine kord kindlasti tegeleme rohkem sellega, et klassis oleks ikkagi rahulik keskkond. Kuna tänane teema oli nii põnev ja elevust tekitav, siis õpetaja ei pannud meile pahaks, et me ei suutnud veel ohjata neid. Nii mõnelgi korral pidin ütlema "lapsed, oleme nüüd vaiksemalt."
Me näitasime lastele erinevaid optiliste illusioonide pilte ning me ei tulnud selle peale, et pilte suurendada vaid me näitasime otse veebilehelt seda. See ei olnud väga häiriv, sest pildid olid suured aga oleksime võinud avastada selle suurendamise vähe varem, siis oleks meie esitlus olnud perfektne :)

7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid? Soovitan neil kindlasti neid pilte siis suurendada, nii ei haju tähelepanu kindlalt ära. Ja muidugi natuke nende piltidega varem eelnevalt tutvuda. Sest lapsed võivad küsida igasuguseid küsimusi (näiteks: miks need täpid siis tunduvad ühte pidi liikuvat, kuigi tegelikult liiguvad need vastupidi) ja õpetaja peab oskama nendele vastata!

E-õppe kodune töö: salvesta helifail

Koostasime Riinega enda helifaili. Valisime selleks Karin Hanssoni muinasjutu "Kuidas roosidele okkad tekksid." 

1) Millest ja kuidas tekkis idee? 

Me hakkasime Riinega mõtlema, et kui meie oleksime koolilapsed, siis mida meie hea meelega tunnis kuulaksime. Lõpuks jõudsime järeldusele, et põnevad ja õpetlikud muinasjutud meeldivad alati lastele. Endalgi selline kogemus olnud ning kuulasime seda suure põnevusega, kuna sellist muinasjuttu polnud varem ise kuulnud. 

Mõtlesime ka selle peale, et mis ülesandeid on lastel lõbus teha. Loovad tööd on alati lõbusad, seega laseksime neil mõelda loole lõpp ning lapsed joonistavad peategelastest pildid (et näha, kuidas nad kujutavad neid ette). 

2) Kuidas oli paarilisega tööjaotus? Kes mida tegi?

Me jagasime osad pooleks: mina lugesin jutu osa ning Riine mängis Tin-Tini ja Vampamaiat. Riinel on suurem töö helifaili lihvimisel. 

3) Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisite midagi uut? 

Kõige keerulisem oli lugeda teksti korrektselt. Kuigi me harjutasime seda mitu korda, läksid ikkagi mõnes kohas sõnad sassi ja keel sõlme. 

Üllatav oli ka see, et me suhtusime enda hääletooni ja ilmekusse väga skeptiliselt. Tulemus tuli ikka väga hea, arvestades sellega, mis me ette kujutasime. 

Võin öelda, et ma ei osanud varem peale lindistamise midagi teha aga kuna nüüd Riine näitas mulle, kuidas kohendada helifaili ja lisada erinevaid efekte juurde, siis olen selle koha pealt nüüd palju osavam. 

4) Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös? 

Alati on põnevam kuulata/vaadata erinevaid faile, kui lugeda erinevaid ülesandeid või kuulata õpetajat. Erinevate video/audio failide kasutamine õppetöös on minu arvates väga oluline, kasvõi juba see, et lapsed õpiksid tundma erinevaid linnu ja looma hääli (mina nt sain alles paar aastat tagasi teada, mis häält rebane teeb). Muidugi arendab see ka kuulamisoskust ning seda peab kindlasti treenima juba varajasest east, sest näiteks erinevates eksamites (gümnaasiumites) on just kuulamisülesanded. 

Juhul, kui ülevalt ei märganud avada siis link on siin: https://soundcloud.com/riine-hollo/muinasjutt

2. praktikapäev - tunnikava

Aine: Kunstiõpetus (3. klass)

Tunni teema: Optiline kunst

Tegevuse eesmärk: Uurida välja mida lapsed teavad optilisest kunstist ning tutvustada neile seda täpsemalt. Näitame lastele milliseid optilise kunsti pilte on loodud (liikuvaid pilte, silmapette pilte jne). Juhatame neid sisse nende enda optilise kunsti loomisesse.

IKT vahendid: arvuti, projektor, smart tahvel.

Tegevuse põhjendus: Kasutame veebilehti, et õpilased näeksid erinevaid liikuvaid optilisi pilte/silmapetteid. Kuna pildid on väga petlikud (värvus, joonte pikkus), siis saame meie tõestada ja seletada lastele, et tegelikult on tegemist silmapettega – mõõtes neid. Teeme lastele selgeks, et optiline illusioon on kunst, mis n-ö mängib inimese ajuga ja seetõttu me näeme erinevaid asju.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Esiteks küsime lastelt, kas keegi teab mida tähendab või mida endast kujutab optiline kunst. Lapsed tõstavad kätt ja meie osutame lapse peale, kes vastab. Kuulame laste arvamused/vastused ära ning seejärel lisame puuduoleva info juurde ning näitame seejuures kahte optilist pilti: on olemas nii silmi ärritavaid kui ka selliseid pilte, mis tekitavad hea tunde.

(1 pilt- ärritav, 2 pilt- mitte ärritav)
Teiseks avame oma esimese veebilehe (http://www.newopticalillusions.com/illusions/kids-optical-illusions/ ), kus on palju erinevaid optilisi illusioone ning hakkame lastega neid analüüsima. Aitame lastel leida piltide tagamaad, küsides lastelt mida nad pildil näevad, mis tunde see tekitab, mis pidi nt pallid pöörlevad jne. Näiteks üks pilt tekitab illusiooni, nagu oleks pildil olevad jooned erineva pikkusega, sellisel juhul kutsume ühe lapse tahvli ette (vabatahtlikult) joonlauaga ise jooni mõõtma, et kogu klass veenduks, et tegemist on sama pikkade joontega. Seda võtet kasutame vajadusel ka teiste piltidega.

Kolmandaks avame teise veebilehe (http://www.pinterest.com/arizkma/op-art-lessons/ ), kus leidub laste ja täiskasvanute poolt loodud optilisi pilte. Näitame lastele erinevaid pilte ning näiteks seletame ka kuidas ühte optilist pilti saab ise vabatahtlikult kodus teha („Waving flag“ pilt). Juhatame neid sisse tunni töösse – teha optiline pilt.

Hinnang brauseripõhisele keskkonnale

22. septembri tunnitööks oli õppida tundma brauseripõhiseid keskkondi. Minu ja Riine teemaks oli loodusõpetus, ning leidsime selleks sellise veebilehe: http://bio.edu.ee/ . Annan antud leheküljele hinnangu lähtuvalt POSCON kriteeriumitele.
Antud veebileht on mõeldud eelkõige põhikoolile ning materjali võib leida seal loodusõpetuse, keemia, füüsika ja geograafia ainetes. Seal on ka erinevad viktoriinid ning ka virtuaalmatkamise võimalus. Meie keskendusime siin peamiselt loodusõpetusele (http://bio.edu.ee/loomad/). Seda veebilehte saavad õpilased kasutada õppetöös materjali leidmiseks ning õpetajad saavad sellega tunnitööd läbi viia. 
Kui olla veebilehe pealehel, siis iga haru kohta on toodud lühikirjeldus: mida õpilane sealt leida võib ning kellele (klassid) see suunatud on. Lisaks kirjeldusele on kõrvale pandud ka väike pildike sellest leheküljest, mis ta siis endast täpselt kujutab. Lehekülg ise on väga lihtsalt üles ehitatud ja tänu nendele piltidele ja lühikirjeldustele leiavad lapsed kiiresti vajaliku lehekülje üles. Kui me nüüd valime nendest kaheksast teemast ühe (võtame loomad), siis lehe avanedes juba kohe näeme kust me mida leiame. All paremas nurgas on ka kasutajainfo, mis siis aitab kasutajatel täpsemalt orienteeruda sellel leheküljel.
Eesti selgrootute leheküljel märkame kohe selgroogsete loomade rühmade "esindajate" pilte: kala, konn, uss, lind ja siil. Selle abiga saab kohe laps aru, millise ikooni peale ta vajutama peab (mis looma siis ta tol hetkel otsib). Veebilehe teeb ka toredaks värvide kasutamine, nimelt kogu veebileht on rohelise, sinise, kollaka värvi kirju. Tähestiku järgi leiab õpilane vajaliku looma üles ning vajutades looma nimele, avaneb talle kirjeldus loomast. Lisaks kirjeldusele on seal ka pilt loomast, ning paljude loomade/lindude hääli saab ka kuulata. Seal on pikem jutt loomast ning on ka selline tabeli versioonis lühikokkuvõte, kust saab kiiresti kogu vajaliku materjali kätte. Tekst on kirjutatud üsna lihtsalt, seda on hea lugeda ning sobib täpselt suunatud sihtgrupile kasutamiseks. 
Nagu eelnevalt mainitud on lehekülg väga lihtsasti kasutatav. Kui laps ei taipa vajutada looma pildikeste peale (äkki arvab, et on kaunistuseks), siis vajaliku loomarühma lehekülje saab avada ka ülemise riba pealt. Eesti selgroogsete pealehel on kohe ka kirjas kellele see suunatud on, milleks see loodud on (mida sealt leida saab) ning kuidas seda kasutada. Lehel on võimatu ära eksida, sest isegi kui laps on looma kirjelduse peal, on tal sealt võimalik ühe klikiga tagasi jõuda tähestiku juurde. Veebilehekülje URL on väga lühike ja lihtne ning jääb kohe esimese korraga meelde: bio.edu.ee 
Meie valitud veebileht on valminud Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraadis. See on kindla eesmärgiga valmistatud ning kindlale sihtgrupile. Teemad, mida siin käsitletakse puutuvad kokku ainult looduse, keemia ja füüsikaga. Meie arvates on kogu sisu ja teenused usaldusväärsed ning halbu reklaame/teisi veebilehti siit ei leia. Meie arvates on ka hea külg see, et lapsed saavad oma privaatsust säilitada sellega, et nad ei ole kohustatud tegema endale kasutajaid, et antud veebilehel toimetada saaksid. 
Soovitan seda lehekülge kõikidele õpetajatele ning kasutan seda ka ise edaspidi - just sellepärast, et tegemist on nii kergelt ülesehitatud veebilehega ning seda saab siduda mitme ainega! 

Praktikapäeva analüüs

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda! 

Kui me paarilisega ei oleks koostanud tegevusplaani, oleksime me kindlasti hätta jäänud. Tegevusplaani koostamine aitas meid väga, me teadsime täpselt kuidas me häälestame matemaatika tundi, mis järjekorras tulevad meie tegevused ning omavahel oli jaotatud ka tegevus ära. Minu ja Riine koostöö sujus just sellepärast, et me saime eelnevalt endale kõik punktid kirja panna ning arutleda mida paremaks muuta. Kindlasti aitas see ka õpetajal oma tegevust paremini planeerida - kuidas meie tunni sissejuhatamisest edasi enda põhiosale üle minna.

Me saime aru, et tegevusplaani koostamine on tõesti väga oluline, mida põhjalikumalt sa selle teed, seda võrra kergem on viia tundi läbi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine? 

Kuna see oli meie jaoks esimene kord klassi ees niimoodi tundi sisse juhatada, siis olime veidi pabinas. Kas lapsed ikka võtavad meid soojalt vastu, kas suudame nende tähelepanu hoida enda peal jne. Õnneks olid õpilased väga armsad ja tähelepanelikud, mõni laps esitas meile isegi keerulisi küsimusi aga õnneks suutsime ka neile korraliku selgituse anda. Mida me kindlasti õppisime sellest praktikast oli see, et küsimused peavad olema väga konkreetsed!

Tegevus õnnestus meil hästi. Kõik tegevused, mis meil tegevusplaanis olid, said õiges järjekorras tehtud. Kuna meil oli tunniteemaks arvude võrdlemine, siis tõime näiteid klassist (näiteks lasime lastel võrrelda oma pinaleid - kummal suurem pinal on). Me enne tundi mõtlesime, et oleks lastel naljakas ja põnev ka, kui nad saaksid võrrelda näiteks kumb on meist pikem - kas mina või Riine. Küll aga suure tuhinaga unustasime me seda teha, mis jällegi tõestas seda, et tuleb tegevusplaanide koostamisel kaaluda kõik võimalused läbi ning väga põhjalikult teha.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Kindlasti aitas meil tegevust läbi viia meie tegevusplaan ning aitas ka see, kui klassiõpetaja vastas meie küsimustele, mis meil tekkinud oli ning lisaks sellele, jagas ta meile ka mõned nipid. Kindlasti on suur kasu ka minu paarilisest, koos oleme üksteisele toeks.

Mis takistas oli võibolla see, et kuna klass oli suur ja me ei osanud lapsi nimepidi kutsuda, siis pidime osutama näpuga lapse peale. Kindlasti see alguse pabin takistas ka meid aga kui me tahvli ette saime, siis kadus see ära ja tuli juba selline kodune tunne sisse.

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga? 

Tegemist on väga abivalmi ja toreda õpetajaga ja meie koostöö sujub väga hästi. Tagasisidet saame kiiresti ning õpetaja vajadusel ka suunab/parandab meid. Saime Riinega kõikidele oma küsimustele/muredele vastused ning boonuseks jagas meile ka nippe. Õpetaja julgustas meid ning tutvustas meid oma klassile kui "noored õpetajad," mis tekitas minus väga positiivse tunde.

Praktika lõpus juba hakkasime õpetajaga rääkima järgmisest praktikast - mis ainet võtta, mida me teha võiks ja millega me kindlasti arvestama peaksime.

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega? 

Koostöö Riinega sujus mul väga hästi. Kuna eelnevalt olime palju vaeva näinud tegevusplaani koostamisega, siis olime suhteliselt oma osad ära jaganud ning leppisime kokku, et vajadusel abistame üksteist (kui peaks hätta jääma). Kuna oleme väga head sõbrannad, siis meil koostöö sujus hästi ning olen suhteliselt kindel, et me ei jää temaga hätta :)

6. Mida oleksid teinud teisiti? 

Kui me lõpetasime klassi ees, siis kohale minnes torkas meile mõlemale pähe mitu toredat tegevust, mida oleksime võinud klassi ees teha. Kuigi me nägime tegevusplaaniga palju vaeva ja olime sellega rahul, siis järgmine kord me mõtleme kindlasti laiemalt, et parimad mõtted saaksid kirja!

Ja oluline on kindlasti enne praktikat rääkida klassiõpetajaga kõik läbi, et ei tekiks klassi ees kõhklusi!

7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid? 

Soovitaksin natuke rohkem pilte näidata, meie näitasime ainult kahte pilti aga neid võiks rohkem olla, sest lastele on see huvitav. Kindlasti soovitaksin ka seda pikkuse võrdlemise näidet teha - kumb pinginaabrist on pikem.

Esimese praktika kohta arvan, et meil Riinega läks väga hästi. Saime oma pabinast üle ja nii meil kui ka lastel oli põnev. Usun, et iga korraga läheb see aina lihtsamaks :)

1. Praktikapäev- tunni häälestamine, tegevusplaan

Aine: Matemaatika (3. klass)

Tunni teema: Arvude võrdlemine.

Tegevuse eesmärk:

Õpilaste häälestamiseks matemaatika tunniks.

Õpilane nimetab mida ta näeb piltidel ning võrdleb loomade suurusi (ideaalis nad saavad ise aru, mis loomade suurem erinevus on, nt esimesel pildil on elevant suurem kui hiir). Vajadusel suuname õpilasi tähelepanu pöörama loomade suurustele.

IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk.

Tegevuse põhjendus: Kasutan 2 pilti, et õpilased õpiksid võrdlema nii objekte kui ka arvude suurusi. Küsiksime lastelt, mille järgi nad otsustavad, et üks on suurem kui teine (pikkus, laius, võrdlus jne). Samuti selleks, et õpilased saaksid aru, et kõik asjad ei ole samas suuruses/väärtuses ning õpetada kolme põhimõistet: suurem, väiksem, võrdne.Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Tegevuse põhjendus ja selle kirjeldus:

Kuna tegemist on uue osaga, siis peame lapsed elulisel teel viima matemaatikasse. Esiteks näitame elevandi ja hiire pilti ning palume neil kirjeldada mida nad näevad ning hiljem teeme sama ka kasside pildiga. Soovime õpilastelt teada mida nad arvavad olevat nende piltide eesmärgiks. Vajadusel suuname neid tähelepanu pöörama suurustele. Kui lapsed on piltidega töötamise lõpetanud ning jõudnud järeldusele, et tegemist on suuruste võrdlemisega, teeme väikese „viktoriini“- meie näitame esemeid ja nemad peavad võrdlema. Esemed võtame ise kooli kaasa (käega katsutavad objektid) või võtame asju klassiruumist, näiteks võrdleme päevikut ja matemaatika õpikut ning küsime kumb on suurem. Hiljem laseme lastel ise tuua näiteid elust, küsime neilt suunavaid küsimusi, nt „Tooge suuruste võrdlemise näide loodusest“. Küsimuste vastamine toimub kohapealt, käega märku andes. Kui õpilased tõstavad käe, siis valime nende seast kedagi, kes kõva häälega vastab. Viimaseks palume neil tuua näite matemaatikast, mis viib meid matemaatika teemani- arvude võrdlemine. 

Tunnitöö 8.september

Kasutame enda tehtud pilti inimeseõpetuse tunnis. Pilt on jaotatud kolmeks ning piltidel on kujutatud erinevaid toitumisviise.


Sissejuhatuseks räägime lastele toitumise olulisusest.
Arutaksime õpilastega millised toitumisviisid on tervislikud ja millised ebatervislikud. Küsiksime õpilastelt arvamust 3 väljatoodud pildi kohta: millist toitumisviisi on pildil kujutatud? Kas see on tervislik või ebatervislik? Millist toitumiskorda on kujutatud?
Järgmiseks räägiksime lastega nende enda toitumisest ja vajadusel saaksime ka ühendada selle kunstitunniga, kus laseksime lastel joonistada enda lõunamenüü.

I kodutöö - Õpileping

Õpileping on õppija ja õppejõu vaheline "leping", mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse.

Õpilepingu koostamiseks tuleb vastata kuuele punktile:

1. Ootused ja soovid ainele
2. Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga 
3. Eesmärgid
4. Strateegiad
5. Vahendid/ressursid
6. Hindamine
7. Refleksioon (see pannakse kirja kursuse lõpus)

Haridustehnoloogia tundub olevat just minu aine. Kuna ma ise olen väga suur tehnoloogia sõber ja selle tihe kasutaja, siis see aine pakub mulle palju huvi. Siit tulebki minu esimene eesmärk - ma sooviksin võimalikult palju infot saada, kuidas kasutada tehnikat ära õppetöös (eriti huvitavad mind tunnid/loengud tahvelarvutitega). Esimene loeng oli sissejuhatav ning selle tõttu ma ei pane üldse pahaks, et ma midagi uut sellest loengust teada ei saanud. Ma olen väga avatud suhtleja, seega loodan, et meil tuleb ka palju rühmatöid ning põnevaid projekte! Õppejõududelt loodan saada tagasisidet oma arengu kohta ning huvitavaid loenguid. Kui õppejõudude ja kaastudengitega on juba hea koostöö, siis enamat ma ei oskagi tahta!

Nagu eelnevalt mainitud, siis puutun tehnoloogiaga väga tihedalt kokku ning kuna mu elukaaslasel on ka huvi igasuguse tehnoloogia kohta, siis alatihti teen tutvusi aina uuemate toodetega. Igapäevaselt kasutan ma oma arvutit, android telefoni ning tahvelarvutit. Tahvelarvuti on minu jaoks tõeline üllataja ning ükski koolipäev ei möödu ilma selleta, seal saab kõik vajaliku tehtud ning võtab ruumi palju vähem kui mu sülearvuti. Kuigi tahvelarvuti käib mul igapäevaselt kaasas, toimub kõige suurem töö siiski arvutiga. Kõik mu kodused tööd ja uurimustööd on just arvutis valminud, seega kasutan ma tihedalt igasuguseid Microsoft Office programme. Vahepeal kui mu elukaaslane oli nakatanud mind fotograafia pisikuga, siis üritasin nii tema kui ka enda pilte photoshoppida. Igapäevased programmid ja rakendused, mida ma kasutan iga päevaselt nii telefonis, tahvelarvutis kui ka sülearvutis on näiteks Skype, Instagram, VLC media player, Spotify ja Facebook, Microsoft Office programmid.

Kuna me elame infotehnoloogia ajastus ning tehnoloogia areng toimub väga kiiresti, siis see aine on meile hädavajalik. Kõik inimesed peaksid oskama kasutada erinevaid tehnoloogia vahendeid, ka õpetajad peaksid olema tutvunud sellega, kuidas nad saaksid anda edasi teadmisi lastele erinevate vahendite kaudu. Ja kõige suuremaks põhjuseks, miks ma tahan seda ainet õppida ongi enda isiklik huvi selle vastu, juba esimeses loengus sain aru, et tegemist on väga põneva ainega.

Et oma eesmärke saavutada peab kindlasti käima loengutes kohal ning olema väga aktiivne nii loengus kui ka rühmatöödes. Tähtis on hoida üleval oma motivatsiooni õppimiseks, kui motivatsioon puudub, siis ei ole ka loengutes osalemine ja kodutööde esitamine (õigeks ajaks) inimese jaoks oluline. Kolmas tähtis punkt on koostöö - nii õppejõududega kui ka kursusekaaslastega. Kui õppejõud annab ainet huvitavalt edasi ning inimesed teevad tihedat koostööd omavahel - tagasiside andmine, oma kogemuste jagamine, uute teadmiste omandamine ja jagamine jne - siis toimub õppetöö ka sujuvamalt.

Meil on selline kokkuhoidev kursus kus kõik hoiavad üksteist, siis tean, et võin alati oma kurusekaaslaste poole pöörduda mõne murega (kas olen millestki valesti aru saanud või puudub mõni materjal vms). Olen üsna kindel, et võin iga kell pöörduda ka õppejõudude poole, kes saavad siis mind täpsemalt juhendada. Muidugi kui peaks juhtuma, et ei saa üldse kellegiga räägitud, siis on olemas ka haridustehnoloogid, kes oskavad täpselt sama moodi juhendada. Haridustehnoloogia aines aitavad mind kindlasti ka minu enda tahvelarvuti, telefon, sülearvuti ja paljud muud elektroonilised vahendid, vahest isegi mu peegelkaamera. Vajalike kodutööde juhendite jms õppetööd puudutavate asjade juurde pääsen ma läbi Moodle õpikeskkonna või mõne õppejõu enda veebilehe/blogi kaudu.

Ma olen oma eesmärgid täitnud, kui ma olen kõigega ise rahul. Ma ei hakka panema endale hindelist latti ette, sest pärast võin ma endas kohutavalt pettuda. Kuna aine pakub mulle huvi, siis usun, et mul tulevad ka ülesannete täitmine ning tunnis osalemine hõlpsasti välja.

Refleksioon: 
Selle kursusega täitsin ma oma eesmärgid. Kui algselt ma mõtlesin, et miks sellist loengut üldse vaja on, sest tänapäeva noor on ju pädev tehnoloogia kasutamisel, siis kursuse lõpuks sain ma aru, et mul oli veel tegelikult väga palju õppida.

Ma ei olnudki varem tulnud sellise mõtte peale, et isegi GPSi saab kasutada tundides, rääkimata siis erinevatest animatsioonidest ning kuidas neid ise teha. Mulle väga meeldis see, et meil oli iga loeng erinev teema ning kohe pidime seda kasutama ka praktikas. See on tõesti hädavajalik, et õpetajad oskaksid tuua IKT-vahendeid õppetöösse ning vajadusel annaksid ka oma teadmisi edasi vanematele kollegidele.
Ma pean kindlasti veel vaeva nägema monteerimisel ja animatsiooni loomisel (ma mõtlen just wideo.com keskkonnas). Need kaks olid minu jaoks kõige raskemad ülesanded.
Kuna ma olen ise ka väga usin tehnoloogia kasutaja, siis kindlasti tulevikus olen ma nö "tehnoloogia sõbralik" õpetaja. Lapsed on väga agarad tehnoloogia kasutajad ka ning see on märgatav kuidas neile meeldib igasuguste tahvelarvutite ja lauaarvutite abil õppida ja tunnitööd teha.
Puuduseks jäi võib-olla see, et me ei jõudnudki kasutada tahvelarvuteid oma praktikas. Samas ei ole sellest ka väga hullu, sest me vähemalt praktika vaatluse ajal osalesime tunnis, kus kasutati tahvelarvuteid. Tänu sellele panime kõrva taha mõned veebileheküljed, mis võivad meile tulevikuks kasuks tulla ning muidugi nägime ka ära erinevaid tahvelarvuti kasutamisvõimalusi.
Kindlasti tuli see aine meile väga väga kasuks ning see oli lisaks kasulikkusele ka põnev ja uudne. Aitäh!