Hinnang brauseripõhisele keskkonnale

22. septembri tunnitööks oli õppida tundma brauseripõhiseid keskkondi. Minu ja Riine teemaks oli loodusõpetus, ning leidsime selleks sellise veebilehe: http://bio.edu.ee/ . Annan antud leheküljele hinnangu lähtuvalt POSCON kriteeriumitele.
Antud veebileht on mõeldud eelkõige põhikoolile ning materjali võib leida seal loodusõpetuse, keemia, füüsika ja geograafia ainetes. Seal on ka erinevad viktoriinid ning ka virtuaalmatkamise võimalus. Meie keskendusime siin peamiselt loodusõpetusele (http://bio.edu.ee/loomad/). Seda veebilehte saavad õpilased kasutada õppetöös materjali leidmiseks ning õpetajad saavad sellega tunnitööd läbi viia. 
Kui olla veebilehe pealehel, siis iga haru kohta on toodud lühikirjeldus: mida õpilane sealt leida võib ning kellele (klassid) see suunatud on. Lisaks kirjeldusele on kõrvale pandud ka väike pildike sellest leheküljest, mis ta siis endast täpselt kujutab. Lehekülg ise on väga lihtsalt üles ehitatud ja tänu nendele piltidele ja lühikirjeldustele leiavad lapsed kiiresti vajaliku lehekülje üles. Kui me nüüd valime nendest kaheksast teemast ühe (võtame loomad), siis lehe avanedes juba kohe näeme kust me mida leiame. All paremas nurgas on ka kasutajainfo, mis siis aitab kasutajatel täpsemalt orienteeruda sellel leheküljel.
Eesti selgrootute leheküljel märkame kohe selgroogsete loomade rühmade "esindajate" pilte: kala, konn, uss, lind ja siil. Selle abiga saab kohe laps aru, millise ikooni peale ta vajutama peab (mis looma siis ta tol hetkel otsib). Veebilehe teeb ka toredaks värvide kasutamine, nimelt kogu veebileht on rohelise, sinise, kollaka värvi kirju. Tähestiku järgi leiab õpilane vajaliku looma üles ning vajutades looma nimele, avaneb talle kirjeldus loomast. Lisaks kirjeldusele on seal ka pilt loomast, ning paljude loomade/lindude hääli saab ka kuulata. Seal on pikem jutt loomast ning on ka selline tabeli versioonis lühikokkuvõte, kust saab kiiresti kogu vajaliku materjali kätte. Tekst on kirjutatud üsna lihtsalt, seda on hea lugeda ning sobib täpselt suunatud sihtgrupile kasutamiseks. 
Nagu eelnevalt mainitud on lehekülg väga lihtsasti kasutatav. Kui laps ei taipa vajutada looma pildikeste peale (äkki arvab, et on kaunistuseks), siis vajaliku loomarühma lehekülje saab avada ka ülemise riba pealt. Eesti selgroogsete pealehel on kohe ka kirjas kellele see suunatud on, milleks see loodud on (mida sealt leida saab) ning kuidas seda kasutada. Lehel on võimatu ära eksida, sest isegi kui laps on looma kirjelduse peal, on tal sealt võimalik ühe klikiga tagasi jõuda tähestiku juurde. Veebilehekülje URL on väga lühike ja lihtne ning jääb kohe esimese korraga meelde: bio.edu.ee 
Meie valitud veebileht on valminud Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraadis. See on kindla eesmärgiga valmistatud ning kindlale sihtgrupile. Teemad, mida siin käsitletakse puutuvad kokku ainult looduse, keemia ja füüsikaga. Meie arvates on kogu sisu ja teenused usaldusväärsed ning halbu reklaame/teisi veebilehti siit ei leia. Meie arvates on ka hea külg see, et lapsed saavad oma privaatsust säilitada sellega, et nad ei ole kohustatud tegema endale kasutajaid, et antud veebilehel toimetada saaksid. 
Soovitan seda lehekülge kõikidele õpetajatele ning kasutan seda ka ise edaspidi - just sellepärast, et tegemist on nii kergelt ülesehitatud veebilehega ning seda saab siduda mitme ainega! 

Praktikapäeva analüüs

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda! 

Kui me paarilisega ei oleks koostanud tegevusplaani, oleksime me kindlasti hätta jäänud. Tegevusplaani koostamine aitas meid väga, me teadsime täpselt kuidas me häälestame matemaatika tundi, mis järjekorras tulevad meie tegevused ning omavahel oli jaotatud ka tegevus ära. Minu ja Riine koostöö sujus just sellepärast, et me saime eelnevalt endale kõik punktid kirja panna ning arutleda mida paremaks muuta. Kindlasti aitas see ka õpetajal oma tegevust paremini planeerida - kuidas meie tunni sissejuhatamisest edasi enda põhiosale üle minna.

Me saime aru, et tegevusplaani koostamine on tõesti väga oluline, mida põhjalikumalt sa selle teed, seda võrra kergem on viia tundi läbi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine? 

Kuna see oli meie jaoks esimene kord klassi ees niimoodi tundi sisse juhatada, siis olime veidi pabinas. Kas lapsed ikka võtavad meid soojalt vastu, kas suudame nende tähelepanu hoida enda peal jne. Õnneks olid õpilased väga armsad ja tähelepanelikud, mõni laps esitas meile isegi keerulisi küsimusi aga õnneks suutsime ka neile korraliku selgituse anda. Mida me kindlasti õppisime sellest praktikast oli see, et küsimused peavad olema väga konkreetsed!

Tegevus õnnestus meil hästi. Kõik tegevused, mis meil tegevusplaanis olid, said õiges järjekorras tehtud. Kuna meil oli tunniteemaks arvude võrdlemine, siis tõime näiteid klassist (näiteks lasime lastel võrrelda oma pinaleid - kummal suurem pinal on). Me enne tundi mõtlesime, et oleks lastel naljakas ja põnev ka, kui nad saaksid võrrelda näiteks kumb on meist pikem - kas mina või Riine. Küll aga suure tuhinaga unustasime me seda teha, mis jällegi tõestas seda, et tuleb tegevusplaanide koostamisel kaaluda kõik võimalused läbi ning väga põhjalikult teha.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Kindlasti aitas meil tegevust läbi viia meie tegevusplaan ning aitas ka see, kui klassiõpetaja vastas meie küsimustele, mis meil tekkinud oli ning lisaks sellele, jagas ta meile ka mõned nipid. Kindlasti on suur kasu ka minu paarilisest, koos oleme üksteisele toeks.

Mis takistas oli võibolla see, et kuna klass oli suur ja me ei osanud lapsi nimepidi kutsuda, siis pidime osutama näpuga lapse peale. Kindlasti see alguse pabin takistas ka meid aga kui me tahvli ette saime, siis kadus see ära ja tuli juba selline kodune tunne sisse.

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga? 

Tegemist on väga abivalmi ja toreda õpetajaga ja meie koostöö sujub väga hästi. Tagasisidet saame kiiresti ning õpetaja vajadusel ka suunab/parandab meid. Saime Riinega kõikidele oma küsimustele/muredele vastused ning boonuseks jagas meile ka nippe. Õpetaja julgustas meid ning tutvustas meid oma klassile kui "noored õpetajad," mis tekitas minus väga positiivse tunde.

Praktika lõpus juba hakkasime õpetajaga rääkima järgmisest praktikast - mis ainet võtta, mida me teha võiks ja millega me kindlasti arvestama peaksime.

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega? 

Koostöö Riinega sujus mul väga hästi. Kuna eelnevalt olime palju vaeva näinud tegevusplaani koostamisega, siis olime suhteliselt oma osad ära jaganud ning leppisime kokku, et vajadusel abistame üksteist (kui peaks hätta jääma). Kuna oleme väga head sõbrannad, siis meil koostöö sujus hästi ning olen suhteliselt kindel, et me ei jää temaga hätta :)

6. Mida oleksid teinud teisiti? 

Kui me lõpetasime klassi ees, siis kohale minnes torkas meile mõlemale pähe mitu toredat tegevust, mida oleksime võinud klassi ees teha. Kuigi me nägime tegevusplaaniga palju vaeva ja olime sellega rahul, siis järgmine kord me mõtleme kindlasti laiemalt, et parimad mõtted saaksid kirja!

Ja oluline on kindlasti enne praktikat rääkida klassiõpetajaga kõik läbi, et ei tekiks klassi ees kõhklusi!

7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid? 

Soovitaksin natuke rohkem pilte näidata, meie näitasime ainult kahte pilti aga neid võiks rohkem olla, sest lastele on see huvitav. Kindlasti soovitaksin ka seda pikkuse võrdlemise näidet teha - kumb pinginaabrist on pikem.

Esimese praktika kohta arvan, et meil Riinega läks väga hästi. Saime oma pabinast üle ja nii meil kui ka lastel oli põnev. Usun, et iga korraga läheb see aina lihtsamaks :)

1. Praktikapäev- tunni häälestamine, tegevusplaan

Aine: Matemaatika (3. klass)

Tunni teema: Arvude võrdlemine.

Tegevuse eesmärk:

Õpilaste häälestamiseks matemaatika tunniks.

Õpilane nimetab mida ta näeb piltidel ning võrdleb loomade suurusi (ideaalis nad saavad ise aru, mis loomade suurem erinevus on, nt esimesel pildil on elevant suurem kui hiir). Vajadusel suuname õpilasi tähelepanu pöörama loomade suurustele.

IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk.

Tegevuse põhjendus: Kasutan 2 pilti, et õpilased õpiksid võrdlema nii objekte kui ka arvude suurusi. Küsiksime lastelt, mille järgi nad otsustavad, et üks on suurem kui teine (pikkus, laius, võrdlus jne). Samuti selleks, et õpilased saaksid aru, et kõik asjad ei ole samas suuruses/väärtuses ning õpetada kolme põhimõistet: suurem, väiksem, võrdne.Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Tegevuse põhjendus ja selle kirjeldus:

Kuna tegemist on uue osaga, siis peame lapsed elulisel teel viima matemaatikasse. Esiteks näitame elevandi ja hiire pilti ning palume neil kirjeldada mida nad näevad ning hiljem teeme sama ka kasside pildiga. Soovime õpilastelt teada mida nad arvavad olevat nende piltide eesmärgiks. Vajadusel suuname neid tähelepanu pöörama suurustele. Kui lapsed on piltidega töötamise lõpetanud ning jõudnud järeldusele, et tegemist on suuruste võrdlemisega, teeme väikese „viktoriini“- meie näitame esemeid ja nemad peavad võrdlema. Esemed võtame ise kooli kaasa (käega katsutavad objektid) või võtame asju klassiruumist, näiteks võrdleme päevikut ja matemaatika õpikut ning küsime kumb on suurem. Hiljem laseme lastel ise tuua näiteid elust, küsime neilt suunavaid küsimusi, nt „Tooge suuruste võrdlemise näide loodusest“. Küsimuste vastamine toimub kohapealt, käega märku andes. Kui õpilased tõstavad käe, siis valime nende seast kedagi, kes kõva häälega vastab. Viimaseks palume neil tuua näite matemaatikast, mis viib meid matemaatika teemani- arvude võrdlemine. 

Tunnitöö 8.september

Kasutame enda tehtud pilti inimeseõpetuse tunnis. Pilt on jaotatud kolmeks ning piltidel on kujutatud erinevaid toitumisviise.


Sissejuhatuseks räägime lastele toitumise olulisusest.
Arutaksime õpilastega millised toitumisviisid on tervislikud ja millised ebatervislikud. Küsiksime õpilastelt arvamust 3 väljatoodud pildi kohta: millist toitumisviisi on pildil kujutatud? Kas see on tervislik või ebatervislik? Millist toitumiskorda on kujutatud?
Järgmiseks räägiksime lastega nende enda toitumisest ja vajadusel saaksime ka ühendada selle kunstitunniga, kus laseksime lastel joonistada enda lõunamenüü.

I kodutöö - Õpileping

Õpileping on õppija ja õppejõu vaheline "leping", mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse.

Õpilepingu koostamiseks tuleb vastata kuuele punktile:

1. Ootused ja soovid ainele
2. Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga 
3. Eesmärgid
4. Strateegiad
5. Vahendid/ressursid
6. Hindamine
7. Refleksioon (see pannakse kirja kursuse lõpus)

Haridustehnoloogia tundub olevat just minu aine. Kuna ma ise olen väga suur tehnoloogia sõber ja selle tihe kasutaja, siis see aine pakub mulle palju huvi. Siit tulebki minu esimene eesmärk - ma sooviksin võimalikult palju infot saada, kuidas kasutada tehnikat ära õppetöös (eriti huvitavad mind tunnid/loengud tahvelarvutitega). Esimene loeng oli sissejuhatav ning selle tõttu ma ei pane üldse pahaks, et ma midagi uut sellest loengust teada ei saanud. Ma olen väga avatud suhtleja, seega loodan, et meil tuleb ka palju rühmatöid ning põnevaid projekte! Õppejõududelt loodan saada tagasisidet oma arengu kohta ning huvitavaid loenguid. Kui õppejõudude ja kaastudengitega on juba hea koostöö, siis enamat ma ei oskagi tahta!

Nagu eelnevalt mainitud, siis puutun tehnoloogiaga väga tihedalt kokku ning kuna mu elukaaslasel on ka huvi igasuguse tehnoloogia kohta, siis alatihti teen tutvusi aina uuemate toodetega. Igapäevaselt kasutan ma oma arvutit, android telefoni ning tahvelarvutit. Tahvelarvuti on minu jaoks tõeline üllataja ning ükski koolipäev ei möödu ilma selleta, seal saab kõik vajaliku tehtud ning võtab ruumi palju vähem kui mu sülearvuti. Kuigi tahvelarvuti käib mul igapäevaselt kaasas, toimub kõige suurem töö siiski arvutiga. Kõik mu kodused tööd ja uurimustööd on just arvutis valminud, seega kasutan ma tihedalt igasuguseid Microsoft Office programme. Vahepeal kui mu elukaaslane oli nakatanud mind fotograafia pisikuga, siis üritasin nii tema kui ka enda pilte photoshoppida. Igapäevased programmid ja rakendused, mida ma kasutan iga päevaselt nii telefonis, tahvelarvutis kui ka sülearvutis on näiteks Skype, Instagram, VLC media player, Spotify ja Facebook, Microsoft Office programmid.

Kuna me elame infotehnoloogia ajastus ning tehnoloogia areng toimub väga kiiresti, siis see aine on meile hädavajalik. Kõik inimesed peaksid oskama kasutada erinevaid tehnoloogia vahendeid, ka õpetajad peaksid olema tutvunud sellega, kuidas nad saaksid anda edasi teadmisi lastele erinevate vahendite kaudu. Ja kõige suuremaks põhjuseks, miks ma tahan seda ainet õppida ongi enda isiklik huvi selle vastu, juba esimeses loengus sain aru, et tegemist on väga põneva ainega.

Et oma eesmärke saavutada peab kindlasti käima loengutes kohal ning olema väga aktiivne nii loengus kui ka rühmatöödes. Tähtis on hoida üleval oma motivatsiooni õppimiseks, kui motivatsioon puudub, siis ei ole ka loengutes osalemine ja kodutööde esitamine (õigeks ajaks) inimese jaoks oluline. Kolmas tähtis punkt on koostöö - nii õppejõududega kui ka kursusekaaslastega. Kui õppejõud annab ainet huvitavalt edasi ning inimesed teevad tihedat koostööd omavahel - tagasiside andmine, oma kogemuste jagamine, uute teadmiste omandamine ja jagamine jne - siis toimub õppetöö ka sujuvamalt.

Meil on selline kokkuhoidev kursus kus kõik hoiavad üksteist, siis tean, et võin alati oma kurusekaaslaste poole pöörduda mõne murega (kas olen millestki valesti aru saanud või puudub mõni materjal vms). Olen üsna kindel, et võin iga kell pöörduda ka õppejõudude poole, kes saavad siis mind täpsemalt juhendada. Muidugi kui peaks juhtuma, et ei saa üldse kellegiga räägitud, siis on olemas ka haridustehnoloogid, kes oskavad täpselt sama moodi juhendada. Haridustehnoloogia aines aitavad mind kindlasti ka minu enda tahvelarvuti, telefon, sülearvuti ja paljud muud elektroonilised vahendid, vahest isegi mu peegelkaamera. Vajalike kodutööde juhendite jms õppetööd puudutavate asjade juurde pääsen ma läbi Moodle õpikeskkonna või mõne õppejõu enda veebilehe/blogi kaudu.

Ma olen oma eesmärgid täitnud, kui ma olen kõigega ise rahul. Ma ei hakka panema endale hindelist latti ette, sest pärast võin ma endas kohutavalt pettuda. Kuna aine pakub mulle huvi, siis usun, et mul tulevad ka ülesannete täitmine ning tunnis osalemine hõlpsasti välja.

Refleksioon: 
Selle kursusega täitsin ma oma eesmärgid. Kui algselt ma mõtlesin, et miks sellist loengut üldse vaja on, sest tänapäeva noor on ju pädev tehnoloogia kasutamisel, siis kursuse lõpuks sain ma aru, et mul oli veel tegelikult väga palju õppida.

Ma ei olnudki varem tulnud sellise mõtte peale, et isegi GPSi saab kasutada tundides, rääkimata siis erinevatest animatsioonidest ning kuidas neid ise teha. Mulle väga meeldis see, et meil oli iga loeng erinev teema ning kohe pidime seda kasutama ka praktikas. See on tõesti hädavajalik, et õpetajad oskaksid tuua IKT-vahendeid õppetöösse ning vajadusel annaksid ka oma teadmisi edasi vanematele kollegidele.
Ma pean kindlasti veel vaeva nägema monteerimisel ja animatsiooni loomisel (ma mõtlen just wideo.com keskkonnas). Need kaks olid minu jaoks kõige raskemad ülesanded.
Kuna ma olen ise ka väga usin tehnoloogia kasutaja, siis kindlasti tulevikus olen ma nö "tehnoloogia sõbralik" õpetaja. Lapsed on väga agarad tehnoloogia kasutajad ka ning see on märgatav kuidas neile meeldib igasuguste tahvelarvutite ja lauaarvutite abil õppida ja tunnitööd teha.
Puuduseks jäi võib-olla see, et me ei jõudnudki kasutada tahvelarvuteid oma praktikas. Samas ei ole sellest ka väga hullu, sest me vähemalt praktika vaatluse ajal osalesime tunnis, kus kasutati tahvelarvuteid. Tänu sellele panime kõrva taha mõned veebileheküljed, mis võivad meile tulevikuks kasuks tulla ning muidugi nägime ka ära erinevaid tahvelarvuti kasutamisvõimalusi.
Kindlasti tuli see aine meile väga väga kasuks ning see oli lisaks kasulikkusele ka põnev ja uudne. Aitäh!